Kes küll on mõminaräpparid ja millistel kodumaistel tegijatel tasub silm peal hoida?
MÕMINARÄPP – naljaviluks tehtud hobimuusikast tõsiseks moeasjaks, millest kõik räägivad (4)
Juba räppmuusika veidra alamžanri nimest võib välja noppida vihje, et selle viljelejad panevad keskmisest rohkem rõhku oma riimide välja mõmisemisele ning diktsioon on teisejärguline. Mõminaräpi algusaegadeks peetakse 2010ndate esimesi aastaid, kui noored artistid hakkasid enda lihtsate vahenditega lindistatud loomingut internetti paiskama. Kuna levitamine koondus eelkõige ühele kindlale veebiplatvormile, nimetatakse kõnealust muusikat „hellitavalt“ ka SoundCloudi räpiks.
Tähtis on kõla, sõnumist on ükskõik
Üldjuhul räpivad žanri esindajad n-ö tühjast-tähjast. Kui aastaid tagasi võimutsenud „gängstaräpi“ viljelejatele heideti ette, et liiga palju räägitakse oma (tõenäoliselt olematust) rahast, naistest ja autodest, siis mõminaräpparid viivad sisu pealiskaudsuse tihtilugu uuele tasemele. Näiteks on üheks populaarsemaks jututeemaks Xanaxi-nimeline rahusti, mida ekstravagantsemad SoundCloudi räpivennad peodroogi pähe kahe suupoolega sisse söövad. Väidetavalt.
Kõiki autoreid samasse patta liigitada oleks ilmselge liialdus, aga valdavalt sünnivad vihmajärgsete seentena esile kerkivate mõmisejate laulud naljaprojektidena, ning vaid vähesed suudavad sealt edasi liikuda. Reeglina on žanriga tegelevatel artistidel sõnumist ükskõik, pigem keskendutakse sellele, et kõla oleks äge, või siis vähemalt omapärane, meeldejääv ja huvitav.
Kodumaal on mõminaräpp laineid löönud umbes aasta-kahe jagu, mis tähendab, et žanri populaarsuse kasv on olnud kiire ja tohutu. Julgemad hasartmängurid võiksid aga raha panustada sellesse, et paljude praeguste noorte viljelejate tähelend jääb üpriski üürikeseks ning juba käesoleva aasta sees võib enamik (piltlike) kohvrite pakkimisega tegelema hakata. Võttes arvesse, et paljude jaoks on tegu rohkem kõrvalise hobi kui tõsise sooviga muusikatööstusesse siseneda, ei tohiks kurbusepisarad krokodillidele väljakutset esitada.
Nimi olgu veider ja rahasümboleid täis
Teatud erinevusi kodu- ja välismaiste mõmisejate vahel siiski esineb, eelkõige on tegu visuaalse erinevusega. Nimelt näevad paljud (peamiselt USA) SoundCloudi riimimeistrid välja kirjumad kui teksapükste taskusse ununenud ja seejärel nendega pesumasinasse rännanud pakk Skittlesi komme. Üheks omapäraseimaks tunnusjooneks (Eesti noored pole seda oma ookeanitagustelt kolleegidelt õnneks üle võtnud), mis aitab üht keskmist mõminaräpparit tänaval teiste seast lihtsasti eristada, on ohtrad näotätoveeringud. Mida koledamad, seda uhkem!
Kentsakas peab olema ka esinejanimi – sel põhjusel ongi meie uue kooli räpimeestel taolised nimed nagu POI$T€KOOR, Lil Prügikast, Laivi Ei Toimu, Mängupoi$$ Käru, villemdrillem, noorväikemarp$, ViNTPü$$, Thot Patrol, ¥oung African Fat Boys, Vakstu Lelle, lil nil ja paljud teised. Võrdluseks mõni näide välismaalt: 6ix9ine, Yung Lean, Juice WRLD, A Boogie wit da Hoodie, Lil Pump, Lil Peep, Lil Uzi Vert, Lil Xan… Eestäiend „lil“ (slängis „pisike“, „väike“) on põhiline.
Kõigi eelmainitud veidrate omaduste tõttu peavad paljud vana kooli esindajad mõminaräppi naeruväärseks ning nad kasutavad seda terminit lausa solvanguna. Vastulauseks võiks aga öelda, et vähemalt kodumaisele räpimaastikule on noored mõmisejad kamaluga värskust toonud, mistõttu saab vanadele olijatele soovitada vaid üht – võtke üks Xanax (aga mitte rohkem).
Nublu
Nublu on vaieldamatult kõige tuntum toode, mis oma võrsed SoundCloudi kasvuhoones välja ajas. Vaid sõpradele loodud esimene muusikapala hakkas noormehe semudele niivõrd meeldima, et pala immitses kiirelt siseringist välja ning hakkas oma elu elama. On raske öelda, kas Nublu peaks oma sõbrad kriitilise pilguga üle käima ja n-ö mädad õunad välja praakima... või tegema lekitajatele õlled välja, sest 2018. aastal ei olnud kodumaal ühtegi teist räpparit (ega muusikut üleüldse), kes oleks päevast päeva uudisekünnist ületanud ning rahvale hüpnotiseerivalt kaasahaaravat loomet pakkunud. Tõenäoliselt on keeruline leida eestlast, kes poleks kursis, millist mõju avaldab džinn toonikuga vererõhule („Mina ka“) või kes ei teaks, kas Nublu on Haapsalus käinud või mitte („Öölaps“).
Tagatipuks pakkus Nublu identiteet ohtralt jututeemasid, seda nii tööhommikutel koosolekulaua ümber kui ka nädalavahetustel veini kõrval. Kahjuks rebiti poisilt mask ning salapärasusele korraldati atentaat. Õnneks tundub, et räppar pole end sellest heidutada lasknud – seda iseloomustab 2018. aasta tugev lõpp, kui ta Raadio 2 aastahiti valimisel Eesti lemmiklugude edetabeli kaks esimest kohta endale noppis. Peagi toimuval Eesti muusikaauhindade jagamisel on ta üles seatud kolmele auhinnale.
Sip€lga 14
„Ma vihkan terminit „mõminaräpp“!“ kuulutas hiljuti Õhtulehe alternatiivmuusikale pühendatud veebisaates „Mis muss on“ mees, keda kodumaisel räpimaastikul enim tolle kategooria alla liigitatakse. Ometigi võib Sip€lgat pidada siinse SoundCloudi räpi üheks eestvedajaks. Sünnilugu on vastav – spontaanselt alguse saanud naljategemine kasvas peagi millekski tunduvalt suuremaks ning iseendale ja sõpradele loodud palad võitsid oma mõnusa huumori ja lihtsusega kuulajate südamed.
Räppar üllitas mullu oma esimese EP („Xan Andreas“), tegi koostööd 5miinusega ning pistis taskusse plaadilepingu firmaga Legendaarne Records. Septembrikuus lasi Sip€lga 14 välja video loole „Usain Bolt“, mis on tehtud kahasse Genkaga ning pajatab Eesti rahva lemmikspordist – eluvee manustamisest.
Väike Pede
„Käi v*ttu loll luud!“ kirjutas kohalike SoundCloudi räpparite raamatu kentsakaim peatükk Väike Pede Õhtulehe ajakirjanikule, kui too 14aastaselt muusikult intervjuud küsis. Hiljem selgus, et kurjustav sõnum olla väidetavalt sündinud hoopis siis, kui poisi kass arvuti klaviatuurile hüppas. Olgu kuidas on, ent nii kommentaar kui ka nooruki provotseeriv esinejanimi annavad aimu, kuivõrd tõsiseltvõetava räppariga on tegu.
Väike Pede on oma noore ea kohta jõudnud nii mõndagi teha. Paar aastat tagasi tegeles poiss alles YouTube’is videote treimisega, mullu aga üllitas ta mitu räpilugu, mis veidral kombel massidesse jõudsid. Muu hulgas räppis Väike Pede toakoristamisest („Toa koristamise lauluke“), lõimumisprobleemidest („Fakk tiblad“) ning enda nägemise eest hoolitsemisest („Silmatilgad“).
Pluuto
Ei tea, kas Pluutot oleks õigem kutsuda räppariks või lembelaulikuks. Oma noorele eale vaatamata (noormees on 16aastane) ootab teda ees helge tulevik, mis praegu küll veel lapsekingades ringi tatsab, ent võib üsna peagi Nublu mastaabiga võrreldav olla. Seda näitas ka möödunud aasta. Kui 2018 algas võrdlemisi vaikselt, siis aasta lõpetas Pluuto esinemisega, kus ta pidi publiku tungival nõudmisel esitama oma hittlugu „Mõtetes“ tervelt viis korda.
Eutanaa$ia
Eutanaa$ia tõus rambivalgusse käis teistega võrreldes kaugema kaarega. Nimelt oli noormees oma karjääri alguses hoopiski teiste räpparite seljatagust hoidmas, „lauldes“ nende lugudel sisse taustahõikeid, et sõprade palasid mitmekesisemaks muuta. Ühel hetkel poisile „Yah!“, „Oi!“ ja muude sarnaste helide tootmisest ei piisanud ja nii otsustaski noormees ise räpiga kätt proovida.
Tänu sellele sai kohalik muusikamaastik rikastatud näiteks looga „Lauaviin“, mis kujunes nii mõnegi päevavarga uueks hümniks. Lisaks hundijalavee ülistamisele on Eutanaa$ia kiitnud ka automargi BMW toodangut, mille remiksitud versioonis teeb kaasa ka pika kogemusega räppar Metsakutsu. Loos „47“ räpib viimane just nõnda: „Tunnen noort talenti kohe, kui peale vaatan.“ Paremat tunnustust naljalt ei leia.
Yung Mick Moon
Mick Moon on multitalent, kes võib paljudele muude ametite poolest tuttav olla. Carmen Kassi õepoeg Antonio Sebastian Kass on aastaid tegelenud modellitööga, mänginud korvpalli ning unistab parasjagu ka näitlejaametist. Kõige selle vahele mahub tema salajane kirg, räppmuusika. Praeguseks on noormehel vöö all terve trobikond singleid ja paar plaati (2018. aastal üllitas ta albumi „Imantai“).
Selleks, et noor veri liigselt vemmeldama ei hakkaks, on noormehe enda tiiva alla võtnud Arop (endise nimega Suur Papa), kelle plaadifirma Grammilinn Records Antoniot esindab. Viimane on vägagi enesekindel ning usub, et tema sihikindlus on nakkav: „Pange mind kokku ükskõik millise artistiga. Kui ma temaga intensiivselt tööd tehes kuu aega veedan, siis on näha, kuidas see artist paremaks muutub.“
HOAX
Räpp on tahes-tahtmata meestekeskne maailm, eriti meie kaunil Eestimaal, kus naissoost riimivõlureid tuleb tikutulega taga otsida. Sestap tasuks kindlasti ära märkida HOAXi eksistents. Kahjuks on kahest neiust koosneva rühmituse tulevikuplaanidest rääkimisel mõru maik man, sest vaid paar päeva tagasi andsid nad enda Facebooki lehel teada, et nende teed lähevad lahku. HOAXi repertuaari kuulusid mõned singlid, aga plaadid jäidki tulemata, mis jätab mulje, et juhe tõmmati liiga vara seinast.
Kommentaarid