Foto: Priit Grepp
Sisustus
10. jaanuar 2020, 11:25

Alusta juba nüüd idandamisega! Värske kraam toidulauale otse aknalaualt

Tõsisemal aednikul kipub hiljemalt veebruaris kannatus katkema ja tema aknalauad kattuvad kõikvõimalike seemnekülvidega. Tõsi, neist varakult mulda pistetud seemnetest peaks saama pigem lilled kui toidutaimed. Kui aga osagi kallist aknalauapinnast teadlikult pere toidulaua rikastamiseks rakendada, on kõigil kasud sees – suur külvamisevalu saab rahuldatud ning peagi võib hulga soodsat värsket kraami taldrikule panna.
Foto: Priit Grepp

 

Kõige lihtsam viis väärtuslikku söögikraami kasvatada on idandamine. Värsked idandid sisaldavad rohkesti vitamiine, mikroelemente, tervisele kasulikke fermente, süsivesikuid, valke ja aminohappeid. Ehkki mulda ega muid olulisi investeeringuid see tegevus ei vaja, siis hoolas peab ometi olema ning tulemuse saamiseks teatud reeglitest kinni pidama.

Noori võrseid saab mulla asemel kasvatada ka kasvatuspatjadel – kivivillast või muust õhulisest vettimavast materjalist alustel.

Seemnete valik

Idandamiseks sobivad kiirelt idanevad seemned. Kõige mugavam on osta spetsiaalselt idandamiseks mõeldud pakiseemneid. Müügilt leiab lutserni (alfaalfa), mungoa, sojaoa, läätse, lambaläätse, ristiku, porru, sibula, rukola, kressi, rõika, sinepi, punase kapsa, brokoli, seesami, päevalille, nisu, tatra jt seemneid. Samuti saab osta erinevaid seemnesegusid. Ka köögikapis olevat koorimata ja töötlemata teravilja annab idandada – näiteks toortatart!

Millised nõud valida?

Esimesteks katsetusteks pole tõesti muud vaja kui mõnd võrguga kaetud purki või toidutopsi, mille põhjas on augud. Kui aga idandamine saab osaks elustiilist, on mugavam juba spetsiaalsete idandamisnõudega asjatada.
Mitmekorruselisi idandamiskasvuhooneid saab ka ühe korruse kaupa kasutada ning seemnete igapäevane läbiloputamine on tänu düüsisüsteemile ja kogumisnõule väga mugav. Saadaval on ka tumendatud materjalist kasvuhooneid, mis on veel eriti tõhusad. Minu kogemuste põhjal on kasvuhoones mugavam idandada väiksemaid seemneid ja purgis suuremaid, nagu munguba ja herned. Tuleb jälgida, et väikesed seemned kasvuhoone loputusdüüse ära ei ummistaks.
Müügil on ka spetsiaalse kaanega idandamispurgid. Nende soetamine on küll mõningane rahaline väljaminek, aga tänu kaanele, mis hoiab purki täitsa iseseisvalt vajaliku kalde all püsti, õnnestub idandamine lõpuks paremini. Eriti kui marli ja kummiga purgid on paar korda köögipõrandale kildudeks lennanud.
Neid seemneid, mis niiskuse mõjul veidi limaseks lähevad – näiteks lina, allikkress, sinep, rukola, on kõige mugavam idandada spetsiaalsel idandamisalusel, mis koosneb klaaskausist ja sellel olevast sõelast. Selline alus koos rohelise kraamiga näeb aknalaual eriti šikk välja. Seemnete üleloputamisel tuleb ainult iga kord alumine klaas hoolikalt puhtaks küürida, lihtsalt vee vahetamisest ei piisa.

Idandamiseks ja noorte võrsete saamiseks on müügil spetsiaalsed
Tänu spetsiaalsele kaanele seisab idandamispurk kindlalt sobivas asendis.
Võrsete kasvatamise komplekti kuulub alus, kasvatusnõu ja läbipaistev kaas.
Värvirõõmus amps – rohelised on sibula, kärtsroosad aga peedi idandid.

 

Võrsed ja beebitaimed

Kui idandamine toimub ilma mullata, siis võrsete kasvatamiseks võiks seemned külvata õhurikkasse mullakihti või ka niisutatud salvrätile. Võrsete ja beebitaimede kasvatamiseks sobivad suhkruherned, aga ka nn tavalised rohelised herned, allikkress, päevalilled, põld-võõrkapsas ehk rukola, rõigas, salatid ja teised lehtköögiviljad ning kõik teraviljad. Mullas kasvatamiseks sobivad ka tavalised seemnekülviks mõeldud seemned, kuna toiduks tarvitatav taimeosa lõigatakse või näpistatakse mulla pealt ära. Niiske köögipaberi peal kasvatamiseks tuleks siiski valida spetsiaalsed idandamisseemned, sest neid saab söögiks tarvitada kogu juurekavaga.

Kui võrsele ilmunud idulehed on kenasti välja kujunenud, ongi saak valmis ja söödava kraami võib mullapiirilt maha lõigata.
Paljud taimeliigid, just salatid ja lehtköögiviljad, on nn korduvkasutatavad. Mujal maailmas kannab selline salativiljelus nime cut & come. Mis tähendab, et taimedele lastakse kasvada esimesed ­pärislehed ning tarbimiseks kas lõigatakse või näpistatakse need ükshaaval maha, juurekaelast pisut kõrgemalt. Siis hakkab taim usinalt uusi lehekesi kasvatama ja ühest külvist võib saaki saada õige pikalt. Selline kasvatusviis vajab toitainetega rikastatud mulda, kuid ka kohe pealsete ilmudes võib hakata kastmisveele mõnd orgaanilist väetist lisama. Ka maitsetaimemuldadest tarbivad taimed kasvades 3–4 nädalaga toitained ära ja alustada tuleb lisaväetamisega.

Võrsete ja beebitaimedega käitu nagu tavalises taimekasvatuses. Jälgi, et külvid ei kuivaks ega vaevleks ka liigse niiskuse käes. Oluline on ka lisavalgus, sest fotosünteesiks on vaja rohkem valgust, kui talvel aknast paistab.

Ära idanda taimekasvatuseks mõeldud seemneid, need võivad olla kemikaalidega töödeldud. Samuti ei kõlba söömiseks kartuliidud ega tomati noored võrsed. Aedoa ja põldoa idandid tuleb enne tarvitamist kuumtöödelda, sest toorelt on nad mürgised.

Idandamine

Idandamisnõuks sobib ka tavaline klaaspurk, mille avausele on kummirõngaga kinnitatud marli või võrk, et üleliigne vesi saaks ära voolata.
Seemned puhastada prahist, loputada ja leotada olenevalt seemne suurusest 6–24 tundi, kuni need paisuvad. Peale paisutamist vaata seemned üle ja eemalda kõik elutud ehk mittepaisunud, sest need hakkavad idanemise asemel niiskes keskkonnas riknema ja võivad kogu purgitäie head kraami ära rikkuda.
Kuna seemnete maht suureneb idandamise ajal märgatavalt, siis võta esialgu pigem väiksem kogus , 2–3 supilusikatäiest piisab.
Seejärel aseta purk hämarasse kohta 45kraadise nurga all kaldasendisse, purgisuu allapoole (kas suuremasse kaussi või nõuderestile). Idandamise ajal ei vaja seemned otsest valgust, hämaras kasvavadki idud mahlakamaks ja pikemaks.
Ideaalne temperatuur on 20–22 kraadi. Jahedas seeme ei idane ja liiga soojas pigem rikneb.
Loputa seemneid kindlasti 2–3 korda päevas puhta toasooja veega. Loputusvett toiduks tarbida ei tohi, parem kasta sellega toataimi.
Kui idud on paraja pikkusega, võid nad lühikeseks ajaks valguse kätte tõsta, et lehekeste alged roheliseks värvuksid. Seejärel pane idandid karbiga külmkappi. Enne tarvitamist loputa veega.

Abivahendid ja töövõtted

Vermikompost (nii tahkel kui vedelal kujul) aknalauaaianduses garanteerib kiirema ja ühtlasema idanemise ning parema saagi.
Samuti võib seemneid paisutada ja hiljem pisitaimi kasta lahja mereadruekstrakti lahusega.
Loodusliku mineraali tseoliidi lisamine mullale vähendab kastmistarvet.
Veeprits on asjalik abivahend nii külvide kui pisitaimede kastmisel. Kasta alati toasooja veega.
Kindlasti peaks jälgima aknalaua temperatuuri. Võimalik, et aknaklaasi lähedal on seemnete idanemiseks liiga jahe, otse radiaatori kohal oleval aknalaual kipuvad külvid aga rutem läbi kuivama.
Kui kasvatad võrseid mullas ja toakasvuhoones, võid kasvuhoone kaane peal hoida ka pärast seemnete idanemist. Nii sirguvad võrsed tublisti kiiremini ja pikemaks. Kui aga edendad pikemaajalist salatikasvatust, eemalda kaas pärast seemnete idanemist – saad kompaktsemad taimed.
Jälgi, et külvid ei saaks tubade õhutamisel külma ega tuuletõmbust.