Toalilled ärkavad! Kas peaks neid kohe väetama asuma?

Varakevadeks peaks igal lilleomanikul selge olema, millised toalilled peagi ümberistutust vajavad. Igal aastal vajavad seda nooremad toataimed, vähe vanemad istutatakse ümber 2–3 aasta tagant või siis, kui istutuspott on taimele ilmselgelt väikseks jäänud.
Vastavalt kodusele toalillerevisjonile tuleks üle vaadata ka kõik lilleväetise- ja mullavarud.

Revisjon aknalaual

Need taimed, mida on plaanis ümber istutada, kohe väetist ei vaja, sest pea kõigile toalillemuldadele on seda juba lisatud. Et ei tekiks üleväetamise ohtu, võiks väetamist alustada 3–4 nädala möödudes pärast ümberistutust.

----------------------------------------------------------------------------------------------------------

NB! Kaua umbses kilekotis seisnud hallituslõhnaline muld tasuks viia kompostikasti ning asemele osta uus ja kvaliteetne.

----------------------------------------------------------------------------------------------------------

Taimed, mida ümber ei istutatud, vajavad tõenäoliselt veidi mulda potti juurde, sest väljavoolav kastmisvesi viib ajapikku osa mulda endaga minema. Nii ümberistutamiseks kui ka lihtsalt potimullale lisamiseks on kõige otstarbekam kasutada antud taimeliigile kõige rohkem sobivat mulda. Taimed vajavad erisuguseid kasvutingimusi ning mulladki koostatakse seetõttu veidi erineva happesuse, koostise ja lisandiga.

Toalillede väetised

Nagu teiste kultuuride väetised, võib ka toalilleväetised jagada universaalseteks ja spetsiaalseteks. Kõik need võivad olla nii mineraalset kui ka looduslikku päritolu.
Paljud tänapäeval kasvatatavad toataimed talvel ei puhka, eriti käib see õitsvate ja hooajataimede kohta. Neid on tõenäoliselt juba ka talvekuudel väetatud. Kuid taimedele, mis talvel on jäänud väetiseta või saanud seda minimaalselt, peaks esialgu andma hakkama väiksema kontsentratsiooniga väetisevett.

----------------------------------------------------------------------------------------------------------

NB! Mitte kunagi ei tohi väetiseveega kasta, kui mullapall on läbi kuivanud! Kui nii on juhtunud, uputa või kasta taimepott läbi eelmisel õhtul. Alusele kogunenud vesi vala kindlasti ära. Kasta alles järgmisel päeval, kui taim on vee omastanud ja muld on tahenenud.

----------------------------------------------------------------------------------------------------------

Väetada võib mitmel moel ja taimeomanik saab valida just sellist tüüpi väetise, mille kasutamine on talle kõige mugavam.

Väetisepulgad

Väetisepulgad pistetakse otse potimulda. Toitained hakkavad neist eralduma niiskuse toimel. Olenevalt taimepoti suurusest, on pakendile märgitud vajalik väetisepulkade hulk ning aeg, mil tuleks uued väetisepulgad panna.

Vedelväetised

Vedelväetis lisatakse kastmisveele. Vedelväetis on pakis üldjuhul kontsentraadina, kasutada tuleb teda lahjendatult. Leidub ka valmislahusega väikepakke ühekordseks väetamiseks.

Pulberväetised

Pulbrilised väetised on mõeldud kasutamiseks veega segatult vedelväetistena.

Graanulväetised

Granuleeritud, nn osmokoot-tüüpi väetised lisatakse ümberistutamisel taime mullale. Tihti on tegu pikatoimeliste väetistega, mida kasutatakse mullalisandina siis, kui on vaja taimedele sobiv muld suuremas koguses ise kokku segada. Näiteks suurte toataimede puhul. Granuleeritud väetistel on oma mõjuaeg (3–4...6 kuud), see on kirjutatud pakendile. Selliste väetiste kasutamine ei tähenda veel, et vedelväetist ei peaks enam üldse lisaks andma, sest graanulid garanteerivad toitaineid vaid piiratud ajaks ja minimaalses koguses.

----------------------------------------------------------------------------------------------------------

NB! Kui mingi asi sobib kõigile, siis ei sobi ta üldse – see ütlus universaalväetiste puhul ei kehti. Alati on parem anda taimele pigem universaalväetist, kui et väetamisest üldse loobuda.

----------------------------------------------------------------------------------------------------------

Universaalväetistega saab peale toalillede väetada ka paljusid hooaja- ja rõdutaimi, sest nad sisaldavad kõiki põhilisi taimetoitaineid, kuid vähemas kogustes neid spetsiifilisi aineid, mida mõned taimed oma elutegevuseks rohkem vajaksid.

Lisaks õitsvate ja lehtdekoratiivsete taimede väetistele on saadaval spetsiaalväetised kaktustele ja sukulentidele, orhideedele, tsitruselistele, palmidele, bonsaidele, asaleadele ja hortensiatele ning tubastele maitsetaimedele.

• Anna väetist alati ainult pakendile märgitud väetisenormi järgi.
• Ühe ja sama taimeliigi väetistel, mis on toodetud eri firmades, võivad olla erinevad kasutusnormid.
• Ka ühe ja sama firma tooted läbivad aeg-ajalt uuenduskuuri, seega ei tasuks usaldada oma mälu, vaid uue pakendi soetamisel alati kasutusjuhendit lugeda. Üleväetamise korral võivad taimed pikalt põdema jääda või suisa hukkuda.
• Väetiste kõlblikkuse aeg on õigete säilitustingimuste korral üsna pikk, tihti ei ole seda isegi pakendile märgitud. Kui silmaga vaadates pole väetis oma konsistentsi ja värvi muutnud, võib seda julgesti kasutada.
• Ära anna toataimedele väetisi, mis on kristalliseerunud, mille pudel on pundunud või kui pudeli etikett on nii kulunud, et kasutusnormi ei ole võimalik välja lugeda.
• Vananenud või kasutuskõlbmatuid väetisi ei pea siiski minema viskama, vaid nendega võib väetada õues aiataimi või lisada neid kompostile. Sel juhul arvesta kasutusnormiks ½ korgitäit (või 1 tl) väetist = 1 liiter vett. Aiataimed ei kasva piiratud kasvutingimustes ning oht, et lahjem väetiselahus neile kurja teeb, on kaduvväike. Kompostikasti valatud või sinna segatud pulbriline väetis lisab kompostile toitaineid ning mullas leiduvad bakterid töötavad selle materjali aja jooksul kenasti läbi.