Keskeas muutub inimene stabiilsemaks. Positiivsed emotsioonid aga sagenevad keskmiselt kogu elu jooksul.Foto: Phovoir/Scanpix
Inimesed
9. jaanuar 2019, 11:00

Psühholoogiaprofessor: keskeakriisi pole olemas! (31)

Tüüpiline juhtum: keskealine mees sattub tulevikuväljavaadete üle ahastusse, vahetab vana naise noore beibe vastu ja soetab uhke mootorratta. Keskeakriis! Kuid nimekas psühholoog väidab, et sellist asja nagu keskeakriis pole olemas.

Melbourne'i ülikooli professor Nick Haslam väidab Daily Maili teatel, et uurimused pole keskeakriisi olemasolu tõestanud. Professor Haslami väitel on keskiga arenguaeg, mis nõuab kohanemisprotsessi. Kriisist pole tema arvates põhjust rääkida – mitmed uurimused näitavad, et vanemad täiskasvanud nimetavad keskiga oma eelistatuimaks elujärguks. Nii ei saa tema sõnul rääkida keskeast kui kriisiajast, mil ilus elu paistab olevat selja taha jäänud ning ees seisab ainult allakäik. 

Uurimuste andmeil on inimesed sellel perioodil hoopis varasemast õnnelikumad, sest isiksus on stabiliseerunud. "Üldiselt toimuvad keskeas positiivsed psühholoogilised muutused. Isiksus muutub stabiilsemaks ja enda vastu leplikumaks, positiivsed emotsioonid aga sagenevad keskmiselt kogu elu jooksul," vahendab Daily Mail psühholoogiaprofessori sõnu. 

Haslam viitab pikale uuringule, kus luubi alla võeti ameeriklannad vanuses 41–50. Selgus, et selles vanuses naised muutusid aastatega vastupidavamaks – nende neurootilisus ja ebakindlus vähenesid. 

"Keskiga võib mõne inimese rööpast välja lüüa, kuid on vähe tõendeid, nagu oleks see tavaliselt kriisi ja lootusetuse aeg. Väike langus oma elu hindamisel on mõistetav, ehkki elu pole objektiivselt halvemaks läinud. Aga psühholoogilises plaanis kaldub elu paremaks minema."

Lisaks toonitab Haslam, et keskeakriisi toimumisaega on raske paika panna. "Keskea mõiste on paindlik ning muutub, mida vanemaks me saame." Küsitlustele toetuvad uurimused on näidanud, et keskeaks võidakse pidada nii 30. kui ka 70. eluaastaid.