INIMKAUBANDUSE OHVRIKS LANGENUD EESTLANNA: kuna ma seksist midagi ei teadnud, pandi mind pornofilme vaatama ja öeldi, et tee järele (140)

Kelis sattus vaid 15aastasena elu hammasrataste vahele ning karmid 90ndad teda ei säästnud. Halbade asjade kokkusattumuse tagajärjel hakkas ta prostitutsiooniga tegelema. 

Koges seksuaalset ahistamist juba lapsena

Kelist vägistati teismelisena tema enda kodus, venna eksnaise uue mehe poolt. Pärast seda, tunnistab Kelis, üritas ta mitu korda endalt elu võtta. Sellest hetkest algas tema allakäik. Ta otsis ise üles kupeldajad, kes ta muidugi kohe avasüli vastu võtsid. Kupeldajani jõudis ta ühe videolaenutuse omaniku kaudu, tema soovitas hakata raha teenima. 

Kuna ei koolis ega tööl käimisest Kelisel trauma tõttu midagi välja ei tulnud, võttis ta kupeldajatega ühendust. “Kui palju ma aru sain, mida see tähendas…Mul oli praktiliselt ükskõik sel hetkel, kuhu ma lähen. Tahtsin lihtsalt minema saada ja läksin sinna, kus mind vastu võeti,” rääkis naine, lisades, et tol hetkel ei saanud ta arugi, et teda prostituudiks oli värvatud.

Nii sai põhikooli õpilasest prostituut. Ta elas korteris koos kupeldaja ja tema ihukaitsjaga. “Kuna mina seksist midagi ei teadnud, siis pandi mind pornofilme vaatama. Ülemus ütles, et ma õpiks ja teeks töö juures sama,” tõdeb ta. 

Noor neiu jäi siis aga rasedaks. “Päris alguses ma tundsin, et mul algasid valud. Sain teada, et olin rasedaks jäänud. Ma olin kindel sel hetkel, et jätan lapse alles. Ma tundsin, et see oli see, mida mul oli vaja, ma olin otsinud mingit mõtet elus, et end järje peale saada,” tunnistab Kelis. 

Ta teatas kupeldajale, et ta tahab minema minna ja lapse alles jätta. “Ta võttis mul kratist kinni ja tõstis üles vastu seina ning karjus mulle näkku, et “mind ei huvita, kasvõi suure kõhuga, sina teenid tagasi kõik aja ja raha, mis me su peale oleme kulutanud”,” meenutab naine. Seejärel tegigi ta aborti.

Kelis tunnistab, et tal oli pärast seda täiesti ükskõik, mis temast edasi saab. Naise sõnul viidi teda 24/7 ülemuse poolt kundede juurde. Hiljem lisandusid kupeldaja käe alla prostituudina töötama veel alaealiseid tüdrukuid. 

Kelist ahistas lapsepõlves, 12aastasena, ka tema onu, kes oli peres väga austatud mees. Kuid onul oli ka teine pale: Kelis tunnistab, et onu käperdas teda, toppides käe särgi alla ja püksi. Naine rääkis juhtunust ka perele, kuid perekond sellele ei reageerinud. 

Pääses tänu prostituutide abikeskusele

Kelisel oli probleeme prostitutsiooniärist lahkumisega - oli reegel, et kui keegi tahtis ära minna, pidi maksma 5000 krooni ja leidma teise tüdruku enda asemele. 

Kelis ei suutnud ärist välja murda, kuid jäi uuesti 18aastaselt rasedaks. “Siis ma teadsin, et sel korral ma ei lase kellelgi endalt last ära võtta,” ütleb ta. Naine lõpetas päevapealt narkootikumide tarvitamise ning tal õnnestus tuttava taksojuhi abil põgeneda. Taksojuhil hakkas tüdrukust hale ja ta viis ta enda ema juurde. 

Kelis leidis omale elukaaslase, kellega koos sai veel ühe lapse. Kahjuks osutus elukaaslane vägivaldseks joodikuks. Naine põgenes välismaale ja jättis oma lapsed Eestisse. Välismaal sai Kelis tööd tänu inimestele, kes naisi välismaale tööle saadavad, ta sattus esmalt Islandile. “Uued ülemused saatsid mind välismaale tööle siis järsku olin ma ka neile raha võlgu,” kurvastab ta. 

Paraku ootas ka Islandil prostituuditöö. Samal ajal oli ta “ülemustele” võlgu 50 000 krooni. Kelis teadis, mida tehakse Eestis tüdrukutega, kes võlgu jäid - näiteks viidi neid metsa ja grupivägistati.

Lõpuks läks naine Norra, Oslosse, et seal end müües võlg tasa teenida. “Minu jaoks oli see üks hirmutavamaid kogemusi. Ma pidin ise minema tänavale seisma, autod jäid seisma, ise pidin kokku leppima nendega, sõitsime linnast välja. Kõike aeti autos. Ise pidid vaatama, kuidas tagasi saad,” meenutab ta. 

Norras tegutsesid selleks ajaks juba prostituutide abikeskused. Ka Kelis jõudis ühte sellisesse keskusesse, kus sai oma loo politseinikule ära rääkida. “Ta mõtles, et kas sa tead, et see on inimkaubandus? See oli üks esimesi kordi, kus sain usu politseisse tagasi. See inimene, kellega rääkisin politseist, neil on inimkaubanduse üksus, kes selliste probleemidega töötavad, ma ei näinud grammigi hukkamõistu või kannatamatust. Ta kuulas kõike, mis mul oli öelda. Ma tundsin ennast inimesene esimest korda, et ma olin midagi väärt,” tõdeb Kelis. 

Tänaseks juhib Kelis Norras alaealistele suunatud inimkaubanduse vastu võitlevat organisatsiooni Nähtamatud Lapsed. Suurimaks saavutuseks on psühholoogiaõpinud Oslo ülikoolis. Naine on uhke, et saab aidata lapsi ning et ta saavutas tagasi kontrolli oma elu üle. “Vaatamata kõigele, mis on olnud, ma olen ennast püsti ajanud, leidnud mõtte elus ja ma ei ole murdunud,” rõõmustab ta.