„Eesti laulu“ osaleja Johanna Eendra: kui sain poolfinaali pääsemisest teada, oli mul kaks õhtut emotsioonide tõttu palavik (8)

Õhtuleht on sel aastal „Eesti laulu“ ametlik meediapartner ning toome iga päev teieni üht poolfinalisti tutvustava loo.

Millal sa laulmisega tegelema hakkasid?

Olen tegelikult alati laulmisega tegelenud – kui peretuttavad või sugulased külla tulid, tegin neile kohe kontserdi. Olen hästi pikalt laulnud, aga tõsisemalt 10 aastat, kui läksin Tartus laulustuudiosse. Seal sain rohkem tutvusi ning kohtusin seal ka Hele-Mai Mängeliga, kellega tegime Youtube’is kanalit NotSistersMusic.

Nüüd õpin WAF koolis laulmist. Olen lõpetanud muusikakooli klaveri erialal, ka see on mulle kindlasti väga palju juurde andnud. Olen väga tänulik, et oskan klaverit mängida.

Kuidas sa „Eesti laulule” sattusid?

Osalen „Eesti laulul” tegelikult teist korda. Proovisin ka eelmisel aastal ja siis jäi mu lugu 26ndaks.

Sel aastal ei utsitanud mind keegi osalema, vaid tahtsin seda ise nii väga. Mõtlesin küll, et võiksin osaleda mõne uue looga, sest „Miks sa teed nii” on nii pikalt seisnud, aga mulle endale meeldib see lugu väga. Minu meelest on Vallo (Kikas, loo produtsent – T.J.) looga nii head tööd teinud. Mul on hea meel, et jälle kandideerisin, sest läks hästi.

Üks sinu loo produtsentidest on Stig Rästa. Kuidas teie teed ristusid?

Kui olin 17aastane, olin juba paar aastat lugusid kirjutanud ja mõtlesin, et tahaksin oma lauludega kuskile jõuda. Siis saatsin Stigile paar videot, kus klaveri taga oma laule laulan. Praegu ei julge ma neid videoid enam vaadata (naerab). Stigilt tuli väga positiivne vastus ja ei läinud kaua, kui olin juba stuudios ja proovisime veidi koos kirjutada. Ühel hetkel oli jälle „Eesti laul” tulemas ja proovisime selleks.

Mis oli su esimene reaktsioon, kui kuulsid, et oled poolfinaali pääsenud?

Loomulikult olin üliõnnelik. Olin sel hetkel koolis ja nägin, et mulle hakkavad inimesed helistama. Mõtlesin, et see on veidi veider, kui kolmas inimene järjest helistab. Mingi hetk läksin klassist välja, võtsin kõne vastu ja sain teada. Pärast seda ei suutnud ma natuke aega klassi minna. Kusjuures, mul oli kaks õhtut järjest nendest emotsioonidest palavik.

Kas tähistasid ka?

Elan koos oma vennaga, kellel oli parasjagu oma tüdruksõber külas. Kutsusin siis ka oma peika külla ning meiega oli ka üks sõbranna. Saime väikse šampusega tähistada küll.

Kas laulu „Miks sa teed nii?” sõnad põhinevad su enda elukogemusel?

Kirjutasin loo sõnad koos vennaga. Kuid mõnes mõttes ikka, aga ütleksin, et pigem mitmel elukogemusel. Laul ei ole räägi inimesest, kuid millestki, mida olen ise läbi elanud. Suhestun ise selle looga ja mulle meeldib seda laulda, sest mulle meeldib sinna emotsiooni sisse panna.

Kui tihti sa koos vennaga lugusid kirjutad?

Ikka kirjutan. Oleme koos juba mitu lugu krjutanud, kuid praegu on ainult üks lugu väljas. Proovime, katsetame ja kirjutame vahel ka teistele artistidele.

Mulle meeldib oma vennaga koos kirjutada, sest saan temaga täiesti aus olla. Ma ei karda talle oma kõige lollimaidki mõtteid välja öelda ning selle tõttu ongi temaga hästi mugav koos kirjutada. Samas arvan, et väga oluline on ka mugavustsoonist välja astuda.

Mäletan, kui läksin laulukirjutamislaagrisse, võtsin gümnaasiumist vabad päevad ja mõtlesin, et kuhu ma ennast mässinud olen. Samas olin seal nii õnnelik ja tundsin, et see on õige koht, kus olla. Inimene areneb ikkagi mugavustsoonist väljas ja kõige lahedamad asjad juhtuvad just siis. Muidugi tahan ka väga teiste inimestega koos kirjutada.

Kas sul on selle võrra lugu lihtsam laulda, et oled selle ise kirjutanud?

Eelistan laulda lugu, millega ma ise väga suhestun. Kui inimesed näevad emotsiooni, annab see nii palju juurde.

Kui kaverdan, ei vali ma lugusid, mille sõnum mulle kaugeks jääb. Eelistan kindlasti laulda lugusid, mis on minu jaoks tähendusega. Minu meelest paistab see välja ja ka lauljat on parem vaadata.

Mida sa pead „Eesti laulul” enda tugevuseks?

Mul on eestikeelne lugu. Arvan, et see on hea, sest eesti keel läheb eurooplastele tavaliselt päris palju peale. Arvan, et mingil määral on see kindlasti pluss. Minu meelest on eesti keel väga ilus keel ja oleks lahe, kui meid esindatakse taas eestikeelse looga.

Kui vaatan, kes mulle kirjutavad, siis ongi tegu peamiselt Eurovisioni fännidega, kes on pärit Euroopast. Üks, kellega Instagramis suhtleme, on näiteks pärit Hispaaniast. Paljud neist haldavad ise Eurovisionile pühendatud lehte ja küsivad minult selle jaoks palju informatsiooni, näiteks mida mu laulusõnad tähendavad.

Mis toob sinu meelest Eurovisionil võidu?

(Mõtleb pikalt.) Igal aastal võidavad nii erinevad lood. Enamasti võidavad pigem lood, mis on emotsionaalsed. Muidugi on oluline viis. Samas võivad mõnikord ka sõnad olulised olla. Appi, see on nii raske küsimus!

Arvan, et lugu peab olema hea. Selles mõttes hea, mis jääb inimestele oma erilisusega, headusega või sõnadega meelde. See peab olema meeldejääv lugu. See on ühtne joon, mis võidulugudel on.

Kas oled juba arvestanud võimalusega, et sa võid valituks osutuda ja Eurovisionile minna?

Ma ei saa võib-olla nii öelda. Kui see juhtuks, ei usuks ma seda. Ma ei ole veel „Eesti laulu” lavale saanudki. Kuid läheksin kindlasti sellele vastu nii, nagu viimne päev oleks käes ja annaksin ennast maksimumi. Ma ei julge võib-olla veel sellele mõelda, kuid kindlasti oleks see ülilahe.

Praegu oled Youtube’i postitanud kavereid. Kas võib loota, et pärast „Eesti laulu” hakkad rohkem oma loomingut avaldama?

Lõpetasingi kaveritega, et hakata enda muusikale pühenduma ning saaksin rohkem enda lugusid välja anda. Nüüd on esimene mu lugu väljas, mis on nii tore. Siit edasi lähen ainult omaloominguga, kuid miks mitte ka mõne kaveriga.