Kus suunas liigub alanud aastal toidumaailm?

Els Maria Kullamaa, Eesti parim õllesommeljee 2016, restoran Leib:

„Kindlasti elavneb veelgi alkoholivabade jookide maailm. Rõõm on näha just palju uusi kodumaiseid karastavaid jooke. Veinientusiastile juba mõni aeg ärevust pakkuvad biodünaamilised ja naturaalsed veinid on endiselt tõusutrendis. Mullisõbrad vaatavad ehk traditsioonilisematest vahuveinidest kõrvale Lõuna-Aafrika, Austraalia ja Tšiili poole. Julgemalt võiks proovida ka Slovakkia, Sloveenia, Kreeka ja Ungari veine.

Jätkuvalt on pop Gin, aga ka Mezcal. Jõudsalt revolutsiooni teinud käsitööõlled lähevad järjest hapumaks – Sour -õlled on in! Toidumaastikul arenevad ilmselt edasi tänavatoidukultuur ja bistroo stiilis toidukohad, nii et ka pärast tööpäeva saab kõhu kiiresti head-paremat täis.“

Vladislav Borovik, aasta kokk 2018, restoran Art Priori:  

„Mis toidulaual aktuaalne on, sõltub eeskätt hooajast ehk teisisõnu – hooajalisus on trend. See kehtib isegi toidu värvi kohta. Pakkusin eelmisel suvel erkrohelist petersellipastat, aga Eesti talves mõjuks see võõralt. 

Sõltumata hooajast, rõhutatakse kindlasti ka alanud aastal toidu tervislikkust. Vähem rasva ja rohkem värskeid salateid, trendikad on kruubid ja kinoa. Toidu tervislikkus muutub üha olulisemaks, sest üha rohkem on probleeme laktoosi ja gluteeniga. Ka meie kasutame oma restoranis ainult laktoosivabu piimatooteid. Kõik peale leiva püüame teha gluteenivabalt, samuti oleme pähklid asendanud seemnetega. Seega inimeste toidutalumatused määravad üha enam ka trende.“   

Inga Paenurm, Markofka Toidutuba:

„Praegu püüab nii Eesti kui ka enamik maailma vähendada toidu raiskamist, kõik on ju kellegi töö ja vaev. Kindlasti rõhume rohkem hooajalisele kohalikule toorainele, et õiged maitsed tuleksid esile. Samuti selle hoiustamisele, et meile omaseid maitseid saaks ka madalhooajal nautida. Uutest trendidest jääb suund kindlasti taimsele maailmale, aga ei unustata ka liha ja kala.“ 

 Riho Lindström, gastronoomiakonkursi Silverspoon 2018. aasta parima kohviku Ugandi peakokk:

„Algava aasta märksõnadeks peaksin kohalikkust, värskust ja kvaliteeti. Ilmselt on trend muutumas kohalikumaks, värskete ja kohalike toorainete kasutamist leiab rohkem. Samas hakkavad enam kasutust leidma ka alternatiivsed tooted, näiteks kanep, tatar jms ning nendega seotud õlid, jahud ja seemned.“ 

Pille Petersoo, Nami-Nami perenaine:

„Usun, et 2019. aastal sõidetakse Eestis veel hoogsalt EV100 laineharjal ja Eesti toit, eriti selle ajaloolised ja kultuurilised aspektid, on endiselt tähelepanu all. Tagasi juurte juurde liikudes tõusevad rohkem esile juurviljad, näiteks porgand, kaalikas, naeris, peet, mustjuur, juurseller ja petersellijuur. Käsitööõlled ja -siidrid meil juba on, nüüd ootan väga analoogset revolutsiooni mittealkohoolsete jookide vallas. Ootan põnevusega, mida on pakkuda 2019. aasta toidupiirkonnaks valitud Vana-Võromaal.“