Foto: Outnow.ch
Film
7. jaanuar 2019, 11:37

ARVUSTUS | „Bird Box“ – film, mis tekitab inimestes tahte endale haiget teha (1)

Meile kuklasse hingavast maailmalõpust on filme tehtud küll ja veel, aga jätkuvalt leitakse uusi ning huvitavaid ideid, millega vaatajaid üllatada. Mullu kevadel lasi film „A Quiet Place“ valla monstrumid, kes reageerisid häältele, 2018. aasta viimastel momentidel Netflixi jõudnud „Bird Box“ aga tegi elujanulised inimesed pimedaks. Piltlikult öeldes.


Sandra Bullocki poolt kehastatud Malorie valmistub eluks üksikemana. Samal ajal on mujal maailmas kulutulena levima hakanud müstiliste suitsiidide laine, mille meie peategelane ja tema õde kergekäeliselt vaiba alla pühivad, sest noh, see toimub Euroopas ja Venemaal ja kuskil seal! Ning, nagu me kõik teame, kui see ei juhtu Ameerikas, pole seda tegelikult olemas.

Aga võta näpust! Peale tavapärast arstikontrolli ja kõhugeelitamist jõuab maailmalõpp ka jänkide juurde. Inimesed surevad, absoluutselt kõik asjad hakkavad koheselt plahvatama ning minutitega moodustuvad grupid, kes hakkavad ellujäämise nimel võitlema. Nii satubki Malorie ühte punti koos tusase John Malkovichiga ja möödunud aastal Eminemiga tüli norinud Machine Gun Kellyga. Nojaa siis on veel paar tüüpi, kellest 95% on ilmselge kahuriliha.

Kaaslaste eesootavast hukust annavad aimu ka lõiked tulevikku (või õigemini olevikku), kus Malorie üksi koos kahe pisipõnniga koletiste eest peidab. Selleks hetkeks on naisel enam kui selge, et enesetapule ajendavate monstrumite küüsist põgenemiseks tuleb enda silmad sulgeda ning usaldada kõiki teisi meeli. Umbes nagu pime kangelane Daredevil.

Üldises plaanis on „Bird Box“ täpselt samasugune postapokalüptiline film, nagu kõik need teised. Probleemid on tavapäraselt klišeelised: grupp on kirju ja vähemalt üks kaaslastest on eriline jobu; ühel hetkel saab toit otsa ja on vaja moonavarusid täiendama minna; grupi kasvades suureneb tõenäosus, et ühel hetkel läheb kõik totaalselt pekki; ning varem või hiljem tõmbab mingi paarike öö varjus vehkat, sest nende libiido on kõrgem, kui ratsionaalne mõtlemine. Sessuhtes pole ju vahet, kas õues longivad zombid, peeretamist kuulvad monstrumid või silmade kaudu ajusse tungivad kummalised elukad.

Ometigi toovad viimasena mainitud kurjamid kulunud valemisse pisut värskust, mistõttu on Bird Box mõnus vaatamine pühapäeva õhtupoolikusse. Piisavalt head näitlejatööd ja adekvaatne kaameratöö on siinpuhul vaid boonuseks.

6/10

P.S. Lapsed on ka siin filmis marurumalad.