Ta oli piltilus naine, sestap ajakirjanikud ta Eesti Mata Hariks ristisid. Seda siis, kui ta 1919. aastal sõjaringkonnakohtu ette astus, uuesti 1933. aastal, kui teda järjekordse spiooniskandaali ajal meelde tuletati, ja ka 1937. aastal, kui Esmaspäev kirjutas: „Eesti kõigi aegade suurim naisspioon oli Helene Blumberg, kes tegutses aastate eest ühe välisriigi kasuks ja oli harvajuhtuvaid iludusi. Ta oli nii ilus ja võluv, et tema pärast pea kaotas isegi üks ametnikke, kes oli pandud teda jälgima.“
Helene Blumberg oli tegelikult tallinlanna Eugenie Blumberg, kes 1918. aastal Soome punaste juures teabeosakonnas teenis, sealt Peterburi põgenes ja oli enamlaste teenistuses operatiivinformatsiooni osakonnas. Käis mitu korda Narvas luurel, siis tuli läbi rinde Rakverre, taskus dokumendid Sodina nimele. Algul polnud sõjaringkonnakohtul tema vastu kindlaid tõendeid. Tal lubati Pärnu sõita sõjaväeametnik Albert Everti järelevalve all. Evert lasi kaunitaril ennast võrgutada, veetis temaga võõrastemajas lõbusalt aega ja aitas naise hiljem Venemaale tagasi. Seal anti talle uus ülesanne: minna Soome ja hankida sealt Eesti sõjaväe kohta teateid.
Eesti luure võttis Blumbergi Soomes kinni ja tõi salaja Tallinna, kus sõjaväljakohus ta surma mõistis.
Kommentaarid (0)