Vahur Kersna ja Evelin IlvesFoto: ETV
Tele
3. jaanuar 2019, 22:54

Evelin Ilves plahvatuslikust suudlusest: see oli tähelepanuta jäänud abielunaise appikarje (193)

Vahur Kersna autorisaates „Nähtus nimega Evelin” vaatas meie endine esileedi Evelin Ilves tagasi oma lapsepõlvele, nooruseajale ja rohketele skandaalidele.

Oma lapsepõlve veetis Evelin Võrus vanaema juures maal. Lasteaias otsustas, et eristub kõigist teistest ja ei õpi lugema. Gümnaasiumis õmbles omale ise riideid, sest tal oli teistsugune maitse ja oma stiil.

Kui Evelin oli 12, läksid tema vanemad lahku. „Ma ei mäleta raskelt seda aega. Nad tülitsesid enne seda ja siis oli kergendus, sest tülid lõppesid ju ära,” meenutab Evelin seda aega. Tema sõnul vanemate natuurid lihtsalt ei sobinud. „Ma mäletan, et ta sai 400 rubla palka ja ta alati tõi selle palga ja pani sinna sahtlisse,” kirjeldab naine oma teadlasest ontlikku isa.

Pärast luhtunud kunstiõpinguid astus Evelin hoopis arstiteaduskonda. „Mind kuidagi haaras see Tartu elu. Pool aastat hiljem läksin tööle ka operatsiooniblokki sanitaariks ja minu ülesandeks oli neid ära lõigatud jäsemeid koristada ja ära viia,” meenutab ta muiates. Juba ülikooli ajal oli tal vaja tähesära ja liidripositsiooni.

Pärast mitmeid suhteid tuli Karli Lambot ja jäi. „Kuklas oli kuidagi see 25 ja ma mõtlesin, et ma pean abielluma ja lapsi saama,” vaatab Evelin sellele hetkele tagasi. „Toomasega näiteks oli kõik pilla-palla, aga Karla puhul ei olnud ühtegi sellist asja.”

1997. aasta volbriöö oli saatuslik. „See oli armumine esimesest silmapilgust. Kui ma poleks seda ise kogenud, ei usuks, et see olemas on. Arvaksin, et see on romantika," naerab Ilves. Järgmisel päeval läksid teed lahku ja Evelini sõbranna hoiatas teda, et Toomas Hendrik Ilves on suur naistemees. „Ma ei teadnud, mis sellest tuleb, sest ma olin ise ka abielus.”

Kes siis ikkagi esimesena helistas? Seda Evelin ei mäleta. „Meil oli hästi pikk kirjavahetus,” meenutab ta, et suheldi pikalt kirja teel. „Meil ei olnudki võimalik ju kokku saada, sest avalikkus on ju kuri,” naljatleb ta.

Kaua selline asi Evelini sõnul kesta ei saanud ja ta oli otsustanud abikaasale kõik ära rääkida. „Me jalutasime oma Laia tänava korterist Olde Hansasse ja Karla ütles, et tal on keegi teine ja ma pidin laua alla kukkuma,” kirjeldab Evelin oma suhte purunemist. „Ta võttis oma kolm valget särki ja läks minema.”

Ilvese eelnevatele suhetele ega staatusele ta ei mõelnud. Tema oli lihtsalt õnnelikult armunud.

Edasine käis ka kiirelt. Toomase naine sõitis Ameerikasse tagasi, võttis lapsed kaasa ja mindi lahku. Evelin otsis omale uue kodu ja varsti olid seal Iiri setter ja Toomas.

Kadri Keiu sünd oli aga juhus. „Sellel hetkel ei pidanud ma mitte mingisugsut plaani. Aga siis tuli see õnnelik juhus,” oli Evelini sõnul see saatuse käik.

2004. aasta oktoobris abielluti. „See ei olnud nii väga tähtis akt!” sõnab naine, tunnistades, et ta isegi ei mäleta, kas see oli 2004 või 2005. Abielluti Viljandis. „Õudsalt naljakas oli,” meenutab naine, et pärast registreerimist sõideti Selverisse süüa ostma ja siis sõideti Ärmale ning tehti ise viiekäiguline õhtusöök. „Me olime suured kokkajad ja me olime ostnud šampanja. Me läksime seda õue lahti tegema ja siis hakkas lund sadama. Seda ma mäletan, see oli 9. oktoober.”

Evelin tunnistab, et kuigi nuttu Ärma talu pärast praegu peale ei tule, on kahju, et seal kedagi ei ole ja talu üksinda seisab. „Ma tahan, et ta oleks õnnelik,” sõnab naine, lisades, et see koht tahab rahvast.

Selle ideega, et Ilvesest võiks saada president ja temast presidendiproua, tehti koguaeg nalja. „Oh, küll sa ühel päeval pead hakkama ja kui ta ühel päeval andis nõusoleku kandideerida, siis ta minuga nõu ei pidanud.”

„Tead, me ei tülitsenud üldse eriti. Tema ei tülitsenud, tema oli vait ja läks minema. Või tõmbus endasse,” vaatab Evelin tagasi sellele hetkele ja tõdeb, et temal tuli otsusega leppida. Ta ei olnud sellisest staatusest kunagi mõelnud, veel vähem unistanud.

Esimesed katsumused esileedina ei lasknud ennast kaua oodata ja täna naerab Evelin selle üle. „Ma ei saa aru, kuidas mind selliseks disainiti ja kuidas ma lasin sellel juhtuda,” naerab ta täna kuninganna Elizabethi külaskäigu ajal puhkenud kleidiskandaali üle. „See tulemus oli ikka võimas ja see tädi soeng, mis mul peas oli,” naerab Evelin täna, kuid tunnistab, et kuigi ta ei selle tõttu nutnud, oli ta meedia reageeringust šokeeritud.

Siis otsustas ta ennast kokku võtta ja lapseootuse ajal kogutud 30 lisakilo kaotada. Lõpuks leidis ta rulluisutamise ja tegi selles ära isegi oma ihukaitsjatele. „Mulle öeldi, et Evelin Ilves võiks omale valida eakohase spordiala,” teeb see talle täna nalja.

2013. aastal disainis Xenia Joost kleidi, mis tekitas taas skandaali. Siis otsustas Evelin, et järgmise disainib ta ise.

„Eestis on selline mentaliteet, et naine käib mehest kaks sammu tagapool ja räägib siis, kui kana pissib,” sõnab Evelin, selgitades, et ta ei kartnud suud pruukida. Ka Toomas toetas teda. Uued skandaalid ei lasknud ennast oodata. Peagi puhkes Kalevi kommi skandaal. Lisaks arstide enda tervislik seisund ja eeskujuks olemine.

Kui Toomase esimene presidendiaeg hakkas lõppema, lootis Evelin, et teist ei tule. „Ma ei käinud ju kuskil kaasas. Ma olin kuus nädalat Ärmal, tegin maatööd,” tunnistab ta, et pages maale ja lõpuks lihtsalt leppis sellega, et ilmselt tuleb taas selles rollis jätkata.

„Mina olen kogu aeg olnud iseseisev inimene ja see on minu jaoks olnud ülitähtis. See on see, mis mind ahistama hakkas. Et sa ei ole vaba oma valikutes,” selgitab ta, miks talle see roll vastukarva oli.

„Ma ei mäleta, millal see oli, aga ma tundsin et mul saab jaks otsa ja ma ei saanud seda tähelepanu, mida mul vaja oli,” meenutab ta, lisades, et ta ei tea millal ja kuidas Ieva mängu tuli. „Sellel teemal pole minul midagi öelda,” tunnistab ta, et sai Ieva olemasolust teada meedia vahendusel.

„See oli tähelepanuta jäänud naise appikarje, mitte tahtlik otsus midagi lõpetada,” selgitab ta kurikuulsat katusesuudluse skandaali.

„Õudsed, siis edasi, kuni lahutuseni, oli õudusunenägu. Ilma detailidesse laskumata. Ma ei tea, ma pole enda jaoks veel selgeks mõelnud, et kuidas ma need üle elasin, aga minu käest on seda miljon korda küsitud ja ma tunnen kohustust see enda joaks selgeks mõelda ja sõnastada. Esiteks, kui kaks inimest jõuavad millegi selliseni, siis neil mõlemal on roll,” vaatab ta sellele tagasi ja meenutab edasist käiku. „Ja siis ma andsin alla!”

„No siis me lihtsalt ei olnud veel lahutuseni jõudnud,” selgitab ta, miks ta endiselt presidendi vastuvõtul Toomase kõrval seisab. Kui nad poleks olnud esipaar, siis oleks nad ilmselt oma asjad ära klaarinud ja võibolla oleks koos edasi läinud. „Kui sa oled rambivalguses, siis on väga raske midagi kokku panna.”

Mingit näilist kooselu ta ei tahtnud. Isegi kui paljud seda küsisid, et miks nad aastakest veel vastu ei pidanud, siis see poleks olnud Evelini sõnul õige. Isegi, kui see oleks avalikkuse ootus. „See poleks lihsalt aus!”

„Kõigepealt ma asusin vaatlema, et kus ma olen ja mis mind ümbritseb. Kadriorus olemine isoleerib sind päriselust. Siis on esimese asjana vaja aru saada, mis on sinu hind tööturul ja mida sa teha tahad,” kirjeldab ta enda kokkukorjamist ja edasi minemist.

Lõpuks, pärast mitmeid vahemaandumisi, jõudis ta kodurestorani ja Siimuni.

„Kuidagi hästi rahulikult. Ma olen enne varem ikkagi oma meessoost kaaslastega kohtunud nii, et on mingi suur plahvatus ja armumine toimunud. Minu jaoks oli see rahuliku oleku taastumise võimalus,” meenutab ta Siim Rikkeriga kohtumist.

„Me olime nagu saatusekaaslased. Mina olin lahutanud ja Evelinil oli see katuseskandaal. Ma sain head nõu,” sõnab Siim Rikker, kes täna on Evelini elukaaslane.

„Kui alguses osad inimesed vaatasid, et oo, kuule, ta on sinust 15 aastat noorem, siis mina nii ei mõtle!” on Evelin kindel, et suhe ja selle kestvus ei sõltu vanusest ja ise ülearu keeruliseks ei ole vaja suhteid mõelda.

„Mida aeg edasi, seda rohkem võiks olla, et sa teed seda, mis su õnnelikuks teeb.”