Jüri Pihel: „Rahvusringhäälingu vana-aasta supp oli väga leige ning Kanal 2 korteripidu odav ja vilets.“ (1)

„Arvatavasti keegi ei tahaks, et meile nii armsaks saanud aastalõpuprogrammid eri kanalites oleksid lõpusirgel, aga samas närib kahtlus, et nad hakkavad tõepoolest vaikselt välja surema. Vahepeal on kasvanud peale uus põlvkond, kelle jaoks omal ajal Moskvas toodetud vana-aasta programmil ei ole enam seda tähendust, kui Novõi God oli vaat et aasta kõige tähtsam mees,“ tõdeb teleekspert Jüri Pihel (57).

„Tavaliselt oli see mees skafandris ja kiivrile oligi kirjutatud uus aasta. Et kõik on uus ja parem. See oli üks osa sotsialistlikust narratiivist. Samas oli aastavahetuse pidu tõenäoliselt kõige vabameelsem ja üsna vaba ka ideoloogilisest taagast, mida olid täis igasugused sõja- ja võitluslikud peod. Kusjuures tähelepanuväärne oli, et uhked vana-aasta programmid tulid kaasa ka taasiseseisvunud Eestisse, samas kui me väga paljud nõukogulikud tavad ja kombed otsekohe üle parda viskasime. Kui maailmas ringi vaadata, siis selline meeletu uue aasta tähistamine teles on üsna unikaalne,“ märgib Pihel.