Inimesed

Mõminaräpp ja Marrakech ehk Uudissõnad, nähtused ja tehtused anno 2018 

Õhtuleht, 31. detsember 2018, 09:33
Foto: Õhtuleht
„Hüppa tamme! Ma teen tšakrad korda.“

Päev koitis ja inimesed lugesid päris uudisest päriselu kirjeldavat lauset: „Naine põgenes tamme seest ja proovis juhtunut unustada.“ Vähesed teavad, mis asjad on tšakrad ja kus need täpselt asuvad – kas tuleks neid nõutada R-kioskist või otsida g-punkti lähedusest. Hoopis haruldased on spetsialistid, kes oskavad tšakraid hooldada.

Samal teemal

Tähetark Igor Mangi meetod – tšakrate seadistused manuaalselt õigeks sättida – osutus sedavõrd ihuliseks ja pealetükkivaks, et seni auväärt ametimees kaotas kibekiiresti töö lehes, mis tema horoskoope trükkides tiraaži duubeldas, ning jäi ilma munitsipaalkorterist ja pidi tasuma 96 eurot trahvi. Küllap oli see jama juba tänavuses horoskoobis astroloogile selgelt näha, aga või inimene tähtede vastu saab!

Diip

Üksi surnud keel, mille koht on muuseumis, ei arene ega rikastu uudis-, laen- ja slängisõnadega. Värskest õigekeelsussõnaraamatust, mis on uuest aastast kirjakeele normi alus, loeme seninägematut sissekannet: „d`iip <22e: diibi, d`iipi> argi sügav(a)mõtteline“. Kuidas olla diip? Tuleb võtta õppust eesti kunstfilmist – silmitsed ilmastikule mittevastavas kostüümis tund aega ühe koha peal novembritormist merd ja siis tõded: „Mnjah!“

Õppematerjalina tasub üle vaadata ka lõppeva aasta presidendi vastuvõtu kontsert 24. veebruaril (hind 300 000 eurot) ja seriaal „Pank“ (hind 1,5 miljonit või natuke peale, seekord ei hakatud senti saagima ja isegi jõulu ajaks löödi kased lehte).

Vaene ei jaksa diip olla.

„Seltsimees laps“

Päris lapse päris lapsepõlv tõi inimesed kinno ja pani seal nutma. Nii need, kel endil silmside sõjajärgsete aastatega kui ka need, kellele pidi seletama, mida tähendab mõiste „omakoolitšekist“ ning miks kommunismiehitajad süütuid inimesi arreteerisid. Mälu värskendamiseks vajalik teos. Mis sest, et raamatus sai palju rohkem nalja kui filmis, sest Leelo Tungal teisiti lihtsalt ei oska!

Marrakech

Marrakech [marraakeš] on linn, mille nimi kulus aasta lõpus pähe ka neile, kel maailmakaardilt Maroko ülesleidmine veidi aega võtab. Aga enne, kui sai selgeks, et president ei sõida Marrakechi ÜRO globaalset ränderaamistikku heaks kiitma, sai palju naeru ja palju nuttu. Jüri Ratas sai lahendada valitsuskriisi. Iga asjast midagigi arvata viitsiv poliitik sai valimiste eel nii hinnalist eetrit. Tõlgid said dokumenti tõlkida ja Gert Raudsep sai selle ette lugeda. Indrek Tarand sai jalaga tagumikku ja perekond Helme sai teada, et Tarand on kaine. Paljud said midagi, aga vaid üksikud said päriselt aru, millest üldse jutt käib.

Arutelud kellakeeramise ja tselluloositehase vajalikkuse üle kvalifitseerusid rändeleppe kõrval juba tavaliseks olmetraagikaks.

MMS

MMSi (miracle mineral supplement ehk maakeeli imeline mineraalne lisand) oma lastele sisse jootvad papad ja mammad panevad küsima, kas ikka seesama inimkond on ehitanud Cheopsi püramiidi, leiutanud teksapüksid ja wifi, lennanud Kuule ning teab kartulisalati ja cappuccino valmistamise saladust.

Sünnituspõld

„Eestis saab sünnitada ka põllu peal,“ teatas Janek Mäggi vahetult enne riigihalduse ministriportfelli haaramist. Muidugi saab, taevas halasta – kui laps tahab kohe tulla, aga ema on millegipärast vagude vahel või keset kuldseid viljapäid. Koduses saunas saab ka sünnitada, paar sajandit tagasi keskmine eesti naine nii käituski, sest kuhu tal minna oli. Toosama vaarema tundis ka mõistet „koredam seelik“, kuna küla vürtspoes polnud riiulit kirjaga „hügieenikaubad“. Aga nüüdseks on ju aeg ometi mõnisada aastat edasi tiksunud. Koguni nii uljalt, et Facebooki kommuuni „Virginia Woolf sind ei karda!“ toonane administraator Nika Kalantar suutis veebruarikuises saates „Suud puhtaks“ sõnastada: „Laste saamine ei ole keskkonnasõbralik“.

Mõminaräpp

Kui määrataval on: taksikoera madalad kõverjalad ja tugev saba, aga ka hagija lühike koon, ümar pea ja lapiline turi; hea suhtlusoskus (suudab end rääkida tuletõrjujate juurde elama) ning suurepärane nina (leiab üles kadunud lapsed ja ohtlikud tulekolded) – tuleb ta tunnistada tuletõrjekoer Nubluks.

Kui määrataval on: kulmudeni tõmmatud kapuuts ja tumedad päikeseprillid; hea suhtlusoskus (nimetab oma loomingut mõminaräpiks ja saab sedasi kuulsakski) ning suurepärane nina (oskab sõnu nii nunnult ritta panna, et tibud madratsil rõõmust hüppavad) – tuleb ta arvata räppar Nubluks.

Mida teeb ishias siis, kui ta pähe lööb? Apteeker Luts annab Tootsi suu läbi teada: „Siis teeb ta vahel kaunis veidraid asju. Härra Ivanovil, mõisahärral, kelle juures ma teenin, käib ishias tihti peas. Ja kui härra Ivanovile ishias pähe lööb, siis võtab ta oma jämeda kepi ja kolgib esimest kättepuutuvat isikut kolkimise viisi. Ja kõige imelikum: pärast põle tal endal aimugi, mis ta tegi.“

Tänavu saime teada, et ishiase all kannatab ka härra Juncker, kes peab Euroopa Komisjoni presidendi peenikest põlve. Kuna ta aga kuuldavasti tohterdavat end „Lati patsi“ ja „Punsli eli“ seguga, pole ishias veel pähe löönud. Vähemalt avalikustatud andmete kohaselt.

Reiting

Kui tuli teade, et kaks Vabaerakonna fraktsioonikaaslast saavad omavahel lapse, sättisid kommentaatorid, kellele pole miski püha, end arutama, kas maimukese nimeks saab Reiting või Künnis. Jah, augustis võeti Vabaerakonda veel parteina, kes tahab tões ja vaimus uuesti riigikokku pääseda. Nüüdseks mäletavad teda mainida vaid poliitkorrektsed kommentaatorid.

Seda uljamaid tuure kogub aga lahing rajale jäänud ja end sinna murdnud erakondade vahel. Kuhu kadusid ajad, kui oravad teatasid valimiste eel härrasmehelikult, et kesikud pole ehk nende eelistatuimad võimuliitlased ja vaprad savisaarlased naeratasid selle peale armulikult? Päris kampaania pole veel alanudki, aga juba näeme, kuidas Reitingu nuumamiseks pole ükski supp liiga mage. Eks paistab, kas kevade poole ilmuvad tõrvikute kõrvale ka viglad ja vikatid.

AMRAAM

Augustis lahkus Hispaania hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 juurest õhk-õhk tüüpi rakett. Lendu läinud fallosja seadeldise pikkus on 3,7 meetrit, läbimõõt 18 sentimeetrit ja kaal umbes 150 kilo, reageerib nimele AIM-120 AMRAAM. Eurofighterilt lahkudes oli tal ilmselt kaasas viis kuni kümme kilogrammi lõhkeainet. Ausal leidjal palutakse võtta ühendust lennuväega.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee