GALERII | Tommy Cashi kontsert pani nõrganärvilised proovile (14)

Suurhalli sisenedes saan kohe aru, et olen Tommy Cashi kontserdil – noored on selga pannud oma kõige inetumad riided (kuid neile au andes on see hetkel moes) ning kel teise ringi kaupluses vedanud, siis ka Adidase tuulejope selga leidnud. Teadupärast on ju Tommy isegi suur Adidase fänn ning Cashi kontserdile Adidase dressides tulla on artistile tõenäoliselt sama suur kompliment kui tema fänninänni kanda. Küll aga jääb publiku hulgas kõrvu, et tüdrukud on oma riietuse tõttu kõik justkui kopeeri ja kleebi funktsiooniga peole ilmunud – võimalikult kõrge värvliga mom jeans’id, nabapluus ning kirsiks tordil ka kõhukott üle õla visatud.

Saku Suurhall on kontserdi jaoks kohandatud blacbox’iks, mis tähendab, et ruum on mustade kardinatega väiksemaks ja intiimsemaks tehtud. Püsti on pandud uhke, ümmargune lava, tänu millele saavad fännid Tommy esinemist nautida täpselt sellise nurga alt, kust nad ise soovivad. Unikaalse õhustiku loovad ka kolm ekraani, mis muudavad sõu ajal pidevalt asendeid, andes lavakujundusele erineva näo. Ekraanidelt võib näha ka videoid, mis on loodud spetsiaalselt laupäevaseks kontserdiks.

Suur kiitus videokunstnik Grete Ly Valingule, kes koos produktsiooni eest vastutanud Taavi Randoja ja valguskunstniku Vahur Daumiga lisab Tommy Cashi lugudele tõelise vaatemängu. Kui loo „Leave Me Alone” ajal vahetuvad ekraanidel fotod alasti naistest, kes poseerivad koos kaladega, siis „Mona Lisa” (kus teeb muide kaasa ka moelooja Rick Owens) ajal muutub Saku Suurhall justkui põrguks – terve ruum on valguse abil punaseks muudetud ning ekraanidel vahetuvad musta-valge-punasekirjud pildid saatanast. Õhtu jooksul näeb ekraanidel ka deformeerunud kehasid, mis tekitavad kohati väga ebameeldiva tunde, ning tõeliselt hirmuäratavaid kloune. Kui keegi publiku seas ei tundnud varem klounide suhtes vastikust, siis alates laupäevast tunneb ta seda kindlasti.

Südamelähedased on vanemad lood

Cashil on kaasas ka külaline, Inglismaa lauljatar Charli XCX. Punaste pükste ning sama värvi topi ja sulejopega naine nakatab oma energiaga kogu publiku ning annab ühtlasi Tommyle aega hinge tõmmata ja riideid vahetada. Kui sõu alguses astus Tommy lavale valge maika ning Adidase dressipluusis ja -pükstes, siis hiljem naaseb ta musta värvi pikkade käistega pluusi ning maani seelikuga. Just nimelt, seelikuga – Tommy Cash on mees, kes seab ise moe, mitte ei jälgi seda.

Kuigi Tommy esitleb kontserdil oma novembri lõpus ilmunud albumit „¥€$”, on selgelt näha, et inimesed hindavad kõrgemalt tema vanemaid lugusid nagu „Little Molly”, „Prorapsuperstar” ja „Leave Me Alone”. Küll aga ei pea peamiselt alaealine publik paljuks korraldada mitme loo ajal moshpit’e, mis vähemalt neile endile rõõmu pakuvad ja kindlasti ka toreda mälestuse loovad, millest hiljem sõpradele uhkustundega rääkida.

Tommy Cash paneb omanäolise kontserdiga aastale tõeliselt väärika punkti. Loodame, et ülejäänud maailm võtab artisti sama palavalt vastu. Küll aga annaksin Cashile kaasa sooja soovituse – lihtne „aitäh” kontserdi lõpus annab palju juurde. Muidu juhtub nii nagu laupäeval, kus pärast viimast lugu vaatavad kõik teineteisele segaste nägudega otsa, sest ei taipa, kas kontsert on läbi või naaseb artist peagi taas lavale.