Leelo TungalFoto: Robin Roots
Rainer Kerge 29. detsember 2018 00:01
„Mulle tundub, et aastatega õpib inimene just süvenemist. Noorena sa lendad ja võtad asju õhust, oled nagu noor eesti hagijas, kes ei pruugi jälgi nuusutadagi!“ mõtiskleb kirjanik Leelo Tungal.

„Mulle tundub, et aastatega õpib inimene just süvenemist. Noorena sa lendad ja võtad asju õhust, oled nagu noor eesti hagijas, kes ei pruugi jälgi nuusutadagi!“ mõtiskleb kirjanik Leelo Tungal.

1. jaanuarist algab teil uus elu: pääsete 71aastasena Hea Lapse peatoimetaja kohalt pensionile ja samal ajal hakkate saama kirjanikupalka.

Nojah, tegelikult ma ei saa öelda, et oleksin väga pikalt vabakutselise põlve järele igatsenud – olen 24 ja pool aastat Head Last toimetanud, temaga nullist alanud ja kokku kasvanud, aga ma tõepoolest tundsin viimasel ajal, et tahaksin rohkem kirjutada ega jaksa seda ajakirjanikutöö kõrvalt. Kes pole seda tööd teinud, arvab, et mis see ajakirjaniku- ja eriti lasteajakirjanikuamet ära ei ole: käib mööda lillekesi ja teeb lastele pai. Aga siin tuleb arvestada trükikoja tähtaegadega ning autoritega, kellest kõik ei ole just alati sõnapidajad ja ajatundlikud.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad