Eesti filmidel on olnud rekordaasta - vaatajate arv ületas 600 000 piiri

Eesti filmi vaatajate hulk on liikunud viimastel aastatel tõusujoones: 2016. aastal vaatas kodumaiseid filme 347 036 vaatajat, 2017. aastal 282 421 vaatajat. Sellel aastal toimus aga publiku arvus hüppeline kasv ning seda eeskätt tänu Eesti Vabariik 100 pühendatud filmidele.

Programmi avafilm „Seltsimees laps“ on tänaseks kogunud üle 116 000 vaataja. Detsembri alguses linastunud jõulufilm „Eia jõulud Tondikakul“ on vähem kui kuu ajaga ületanud 110 000 vaataja piiri. Võõrkeelse Oscari kandidaat „Võta või jäta“ on toonud kinodesse üle 57 000 vaataja ning dokumentaalfilm „Tuulte tahutud maa“ üle 41 000 vaataja, mis on dokumentaalfilmi kohta harukordne tulemus.

Lisaks linastusid 2018. aastal Eesti Vabariik 100 filmiprogrammiga seotud mängufilm „Põrgu Jaan“ ja lühidokumentaalfilmide kogumik „Juured“. Kokku said Eesti Vabariik 100 filmid üle 330 000 vaataja, mida on rohkem kui 2017. aastal kõigil Eesti filmidel kokku.

Eesti Filmi Instituudi juhataja Edith Sepp märkis, et need arvud kõnelevad publiku ehedast ja kasvavast huvist kodumaise filmi vastu. „Eesti kinolevis on konkurents tihe, aastas linastub ligi kolmsada uut filmi. Sel aastal on kinolevi esikümnes lausa kolm Eesti filmi ja kodumaise filmi turuosa on üle 15%. See on tulemus, millest me unistasime aastaid,“ lausus Sepp ning lisas, et Eesti Vabariik 100 filmiprogrammi toetus andis meie filmitegijatele erakordse võimaluse ning tulemus näitab, et see oli väga õige otsus.

Mängufilmi „Võta või jäta“ produtsent Ivo Felt kinnitas samuti, et Eesti Vabariik 100 filmiprogramm tõstis lühikeseks hetkeks Eesti filmi täiesti uuele tasemele. „Noorte režissööride esimesed filmid on toonud kinno ennenägematu hulga publikut ning osutunud edukaiks ka rahvusvahelistel festivalidel. Lisaks on oluliselt tõusnud mängufilmide tootmise võimekus,“ ütles Felt. „Kuna aga eriprogramm lõpeb, tehakse algaval aastal juba palju vähem filme. Jääb üle loota, et noored talendid ei lähe laia maailma õnne otsima ja filmilvaldkond ei kuiva õnnetult kokku.“

2018. aasta vaadatuim Eesti film oli „Klassikokkutulek 2: Pulmad ja matused“, mida vaatas üle 146 000 inimese. Sellel aastal oli kinolevis 14 Eesti mängufilmi, kümme dokumentaalfilmi ja kolm lühifilmide kassetti.

2019. aastal linastuvad veel kaks Eesti Vabariik 100 filmi. 4. jaanuaril jõuab ekraanidele animafilm „Lotte ja kadunud lohed“ ning 22. veebruaril mängufilm „Tõde ja õigus“.

Kokku valmib Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks viis mängufilmi, täispikk animafilm, kaks dokumentaalfilmi ja telesari.

Eesti filmide vaadatavus vaatajanumbrite järgi Eesti kinolevis 2018. aastal:

1. „Klassikokkutulek 2“ 146 501 vaatajat
2. „Seltsimees laps“ 115 831
3. „Pilvede all. Neljas õde“ 66 567
4. „Võta või jäta“ 57 759
5. „Tuulte tahutud maa“ 39 859
6. „Portugal“ 12 164
7. „Rohelised kassid“ 11 422
8. „Õigus õnnele“ 8800
9. „Põrgu Jaan“ 7309
10. „Ahto. Unistuste jaht“ 6786
11. „Rodeo“ 5407
12. „Vello Salo. Igapäevaelu müstika“ 4520
13. „Mihkel“ 3730
14. „Tuliliilia“ 3335
15. „Mäed, mida polnud“ 2242
16. „Viimane vürst“ 2275
17. „Juured“ 2020
18. „Paha Lugu“ 1104
19. „Enam kui elu“ 735
20. „Värske veri“ 432
21. „Elagu skandaalid ja kollased sandaalid“ 269

„Eia jõulud Tondikakul“ 62 443 (16. detsembri seisuga)