Kristo Rajasaare: „Lauljana oli Jörberg ikka vormis.“

„Jube aasta. Esiteks Onu Bella, siis Kõmmari ja nüüd takkaotsa veel Üllar Jörberg,“ ohkab Kristo Rajasaare. „Ei olnud ju suur saladus, et viimastel aastatel esines ta fonogrammiga, mis tähendas, et ka laulud tulid lindi pealt, ta lihtsalt markeeris. Seda enam oli hea meel, et kui me Üllari stuudiosse tõime, laulis ta uue versiooni oma vanast laulust „Jeesus Kristus“ nagu kulda sisse. Mis tähendas, et lauljana oli ta ikkagi vormis. Et aastatepikkune markeerimine, kui ta päriselt ei laulnud, polnud tema häält rooste ajanud. Ta oli vormis laulja, tema tämber oli olemas. Ühesõnaga, kõik see, mille järgi me Üllarit kui lauljat teadsime, nii stiili kui ka hääle poolest, oli täiesti säilinud. Mina nägin teda viimati suvel Kultuurikatla PADAs. Onu Bella oli just siit ilmast läinud ja rääkisime palju Onu Bellast.“