Andrus Ansip: „Jörberg ei teinud muusikat nõudlikule publikule. Ent ta oli südamega asja juures.“ (25)

„Krooksu pubis Tartus oli see,” meenutab Ansip, kellele jäi Jörbergist mulje kui pühendunud inimesest, kes ei teinud muusikat küll väga nõudlikule publikule, kuid oli see-eest kogu aeg südamega asja juures. „Mingit allahindlust ta endale küll ei teinud.” Aasta oli siis 1997. 

Ansip kiidab, et Jörbergi lood oli väga hästi tantsitavad. Samba oli samba, rumba oli rumba. Ladina-Ameerika muusika austajaile läks ta seetõttu eriti hästi peale.

„Teine lugu seoses Jörbergiga oli seotud tema plaanidega minna üldse Eestist ära,” räägib Ansip. Parasajagu oli käsil kas vabariigi aastapäeva tähistamine või aastavahetuse ball – seda ta täpselt enam ei mäleta. Kui aga keegi küsis Ansipilt kommentaari Eesti muusika kohta, jagus tal häid sõnu Jörbergi kohta.

„Pärast seda ta helistas mulle, vanadest aegadest olid meil üksteise numbrid mälus,” ütleb endine peaminister. „Ja tõi mulle oma plaadid. Ütles, et kiitus kulub vahepeal väga ära ja ta otsustas jääda Eestisse.” See võikski olla Ansipi sõnul loo moraal: kui saab öelda head, ei maksa end tagasi hoida. Kuid kiitus peab tulema südamest.

Kas seega võib Jörbergi Maarjamaale jäämist pidada Ansipi teeneks? „Ei tea, kas mina see olin, aga nii ta ütles...”muheleb Ansip. „Küllap neid põhjuseid oli tal küll ja veel, minu kiitus aga üks neist pisikestest argumentidest, mille põhjal ta otsus sündis.” (Jörberg pidas kolimisplaane aastal 2009 – J.M.)

Jörbergi plaate kuulata Ansip pole jõudnud – tal pole plaadimängijatki. „Iga asi saab üks kord otsa,” selgitab ta.

Konkreetset lemmiklugu poliitik välja tuua ei oska. Kui naine oleks kõrval, siis tuleks neid päris mitmeid. „Just lugesin kusagilt pealkirja, et see ahvilugu („Suur ahv”) talle väga ei meeldinud. Aga siis oli see lugu, mis ta tegi Silvi Vraidiga kunagi... „Nii ma sõidan” vist oli nimi (Peab silmas pala „Reisin”- JM).

„Aga kena inimene oli – südamlik ja tegi oma tööd pühendumusega,” meenutab Ansip Jörbergi.