Jörbergist raamatu kirjutanud Evelin Kivimaa: hüvasti, Üllar, elupõline menulaulja, kes ei tundnud nooti! (1)

Ta oli küll natuke kurb, et rahvas igatses kuulda rohkem tema vanu hitte, mitte uusi lugusid, aga eks selline see elu on. Hitte tal jagus – eluaegne laulja ju ikkagi, omal ajal restoranis Kaunas esinedes oli tal repertuaaris 600 laulu ringis. Neid esitas ta ürg-jörbergliku unustamatu tämbri ja kelmika puusanõksuga. Rahvas hullus ja kedagi ei huvitanud, et Jörberg nootigi ei tundnud.

„See ei sega mind, et ma nooti ei tunne,” kinnitas mulle Üllar. „Pole viitsinud ära õppida. Ega ma ainus selline muusik ole! Maailmas on isegi klaverimängijaid, kes nooti ei tunne, kuid esitavad keerulisi partiisid kuulmise järgi.”

Just selline Üllar oli. Tore ja südamlik mees hea lauluhäälega, kes vajadusel teenis leiba ka lihtsama tööga ning oskas oma kaasat Estrit hoida imelise soojusega. Kõike head sulle teispoolsuses! Kui sa inglikoori ees solistina üles astud, pole sul sealgi vaja nooti tunda!