VISKA PILK PEALE! Just need olid 2018. aasta parimad linateosed

10. Burning 

Üks õige filmiguru elab PÖFFi ajal kinosaalis, minu tihe graafik aga lubas mul pimedas ruumis asuval valgel kangal ära näha vaid ühe filmi. Selleks oli Lõuna-Korea „Burning“, mis räägib veidra loo veelgi veidramatest inimestest. Peategelane on ontlik krooniline masturbeerija, tema „pisut nagu tüdruksõber, aga tegelt ikka ei ole ka“ valetab ja välgutab tisse ning neiu uus „vist seksivad, aga võibolla on lihtsalt sõbrad“ paneb hobikorras mahajäetud kasvuhooneid põlema. Tegemist on päris pineva põnevikuga, mis vaatamata oma pikale kestvusele suudab lõpuni pinget üleval hoida.

9. Pärilik

Aus ülestunnistus - esialgu tundus „Pärilik“ mulle kui üks järjekordne suvaline õudusfilm, mis üritab olla veider ja n-ö „kole kunst“. See uskumine kestis päris pikalt, kuniks ekraanile jõudis *see* moment. Kõnealune hetk tõmbas mu sisikonna niivõrd jahedaks, et nii jääkarud kui ka pingviinid oleks end mu kõhuõõnsustes kodusena tundnud.Tegemist oli rõlge ja ebameeldiva elamusega, mis tõestas taaskord, kuivõrd mõjuv võib üks hästi tehtud film olla. Okei, lõpp oli veidike veider, aga see on okei.

Loe Õhtulehe arvustust SIIT!

8. BlacKkKlansman

„BlacKkKlansman“ - film, mida EKRE ei tahaks, et sa näeksid! Must mees infiltreerub koos valgenahalise juudi abiga KKK ridadesse ning tõmbab kõikide rassistide püksid humoorikal, ent samas ka ääretult tõsiseltvõetaval viisil rebadele. Head näitlejad, hea huumor, hea püänt ning suurepärane viis, kuidas facebooki sõbralistist välja sorteerida need tumbad, kes arvavad, et tegemist on pagulasi soosiva propagandaga ja mitte konkreetse näitega, et rassism pole 2018. aastal kahjuks mitte kuhugi kadunud.

Vaata kõnealust filmi tutvustavat Duublit SIIT.

7. Mission Impossible: Fallout

Ma olen enam kui veendunud, et Tom Cruise on oma hinge kuradile müünud, sest mees näeb ka 56-aastasena jätkuvalt väga nooruslik välja ning ärme isegi räägi sellest, kuidas too nõtke jupats jätkuval oma elu ohtu seab ja oma kaskadööritrikke ise teha otsustab. Mehe uusim episood pika ajalooga märulifilmide seerias on ülimalt stiilne. No kohe nii stiilne, et tahaks helistada Louvre’i kuraatorile ja öelda, et visake see Mona Lisa kus see ja teine ning pange selle asemel seinale kaadrid kõnealusest filmist!

Loe Õhtulehe arvustust SIIT.

6. Mina, Tonya

Ma olen keskmine Eesti mees ja see tähendab, et iluuisutamise vaatamine on seega koheselt out! Õnneks saab „Mina, Tonya“ nägemist õigustada sellega, et Margot Robbie on täiega hot ning sa lähed seda vaatama tema pärast, mitte et mingit jääpealset kehkadivei tilulilutamist näha eksole, iu! Nali naljaks, aga tegelikult on kõnealune film jõhkralt hea (ja muidugi ka pisut filmilikult liialdatud) pilguheit minevikku ning Tonya Hardingu elu tõusudele ja langustele. Tagatipuks tundub iluuisutamine isegi päris lahe.

Vabandust, tähendab - Margot Robbie on hot!

Loe Õhtulehe arvustust SIIT.

5. Koerte saar

„Koerte saar“ ei ole hea film ainult juhul, kui sa oled paadunud kasside armastaja ja isegi siis ei tohiks too ääretult armas nukufilm mitte kedagi külmaks jätta. See oli ühekorraga nunnu ja nukker ja ilus ja kole. Ääretult omapärane visuaalne stiil jääb samuti veel pikaks ajaks meelde. Lisaks torkab pähe küsimus - miks ei tehta rohkem nukufilme? Need arvuti abil loodud 3D-animatsioonid on kohati ikka ju väga halvad!

Loe Õhtulehe arvustust SIIT.

4. Must Panter

„Must Panter“ - film, mida EKRE ei tahaks, et sa näek- aa, ei, ma juba tegin seda nalja…

Üks Marveli filmiuniversumi parimatest paladest (ja seda kohe täitsa ausalt, mitte mingi lumehelbekese silmade läbi, eksole) toob meieni varasematest kangelasmöllukatest pisut eripärasema teose. Kõrvale jäävad tervet maailma ohustavad tulnuk-kurjamid. Selle asemel keskendutakse rahvuslusele ja küsimusele, et kas tehnoloogiliselt arenenud (ent traditsioone austav) Wakanda kuningriik peaks oma teadmisi muu maailmaga jagama… või piirid kinni panema ja jätma Wakanda wakandalastele.

Nad tegid piirid lahti, muide.

Loe Õhtulehe arvustust SIIT.

3. Täht on sündinud

Ma ei ole kindel, kas ma olin enne kõnealuse linateose vaatamist Lady Gagat ilma meigita (ja normaalsetes riietes) üldse näinudki. Igatahes tuleb nentida, et tegemist on kauni naisega, kes saab isegi näitlejana täiesti okeilt hakkama. Bradley Cooperit olen õnneks meigivabalt näinud varemgi ning tema oskustega samuti tuttav. Igatahes pole ma pikalt näinud kedagi, kes oskaks niivõrd veenvalt joodikut mängida. Mind ei huvita, et sa ennast laval peal täis lasid, Bradley! Ma armastan sind ikkagi!

Aa, ja muusika oli väga hea!

Loe Õhtulehe arvustust SIIT.

2. Otsing

Kui su töö on päevast-päeva arvutiekraani vahtida, hindad sa autentseid pisidetaile tunduvalt rohkem. Muidugi ei ole see ainus põhjus, miks tänavune põnevushitt „Otsing“ mulle niivõrd palju meeldis, ent see mängis kindlasti parajalt suurt rolli. No c’mon - kui arvutikasutaja teab, mis asi on Ctrl+C ja Ctrl+V, kasvab tema väärtus minu silmis kümnekordselt!

Loe Õhtulehe arvustust SIIT.

1. Ämblikmees: Uus universum

Parim Ämblikmehe film eales, parim superkangelase film eales, unikaalne visuaalne stiil, fantastiline soundtrack, hoomatav nii noortele kui vanadele, esmaklassiline huumor, head näitlejatööd… mida enamat tahta?

Okei, võibolla seda, et emakeelsesse versiooni ei palgataks juutuubereid, aga õnneks on kinoisadel piisavalt oidu, et ingliskeelsed seansid samuti kavas hoida!

Vaata kõnealust filmi tutvustavat Duublit SIIT.