GALERII | Kuidas valmistuvad Vao küla pagulased jõuludeks? (24)

Süürlanna Gullistan ja grusiinlanna Nini on Eestis elanud üle aasta. „Kui siia tulime, sündis õde, kui tema saab kahe aastaseks, oleme siin olnud kaks aastat,” vuristab väike Nini eesti keeles. „Eestis on külm, aga meile meeldib,” ütleb Gullistan. „Kui siin oli juba lumi, käisid minu sõbrad Gruusias veel lühikeste varrukatega,” lisab Nini.  Tüdrukud on saabunud Vao majutuskeskusesse jõulueelsele piparkoogiteole.  Piparkooke on nad varemgi teinud. „Meile maitsevad,” noogutavad tüdrukud. „Mulle maitseb piparkoogitaigen rohkem kui piparkoogid,” kihistab Nini.

Jõuame Vao keskusesse kaunil jõulueelsel pärastlõunal. Talvine päike sätib minekule. Lumiste väljade vahel loogeldes täidab imeline loojang taeva ja õhu roosakaskuldse kumaga. „Mis tunne võib küll olla Süüriast saabunud perel, kes kõrbekuumusest korraga siia hääletusse talvisesse vaikusesse tõsteti?” mõtlen omaette.

Väljast on Vao pagulaskeskus võrreldes ümberkaudsete majadega uhke ja remonditud. Majas sees erilist luksust märgata ei ole. Suhteliselt väike ruum on tulvil väga erinevatest inimestest. Märgata võib pea kõiki naha-, juukse- ja silmavärve. Tuba on jõuluehteis ja üsna lärmakas. Kõrvu jääb laste lõbus vadin, mis on üllatuseks valdavalt eestikeelne. Selgub, et maailma eri otstest Maarjamaale sattunud lastele on see ainus ühine keel.