"Siiani jääb selgusetuks, mis tööd tegi pangas vähki surnud naisterahvas ja miks Evelin Võigemast seejärel oma rinnad otsast tahtis keerata," nendib seriaali vaataja Sten-Erik.Foto: kaader seriaalist
Tele
21. detsember 2018, 15:37

TELEVAATAJAD ON RÄÄKINUD: kas Eesti kalleim telesari „Pank“ oli õnnestumine või täielik läbikukkumine? (90)

Eile oli eetris EV100 raames valminud ja Eesti aegade kalleima telesarja “Pank” viimane osa. Küsisime seriaali ära saatmiseks arvamusi nii Õhtulehe toimetuselt kui meie lugejatelt - kuidas nemad nii viimase episoodiga kui seriaaliga üldiselt rahule jäid?

Tuleb tõdeda, et enamus kommentaare olid seriaali suhtes pigem kriitilised:

“Pikad venivad tühivaated, suures plaanis näod, rootsikeelne dispuut Dostojeveskist - vaevalt, et sellisele tegevusetusele ilupildile mujal vaatajaid leitakse. Igal juhul tundus käekirja poolest esimene osa viimasele sarnane küll - vaatajate kaotus oli ju iganädalane trend,” avaldab kommentaariumis viimase osa kohta arvamust lugeja kah vaataja. 

“"Panga" osas olid enne selle nägemist väga kõrged ootused. Välja tuli aga tüüpiline Eesti uimasus. Hea lahendus oleks olnud panna kogu süžee viide, aga mitte kümnesse osasse. Millal õpitakse tegema Eestis filme, kus on dialoogi ja kaasaegset montaaži, mitte tegijate arvates diipe, kuid tegelikkuses mõttetuid ja mittetähenduslikke vaikuskaadreid?” pärib Harald.

“Midagi kiitvat on raske öelda. Näitlejate diktsioon oli tihti absoluutselt arusaamatu. Allegooriaga on ilmselt mindud liiale, subtiitrid pandud käpardlikult. Kogu seriaal on ülehinnatud ja paneb imestama, mida Soome ja Läti telekanalid selles leidsid,” põrutab Kalju. 

“Asi pole diktsioonis, vaid kehvas helikvaliteedis, mis on kodumaa filmide krooniline viga. Valjusti ja selgesti edastatakse vaid rämpsreklaamide tekste,” vastati Kalju küsimusele kommentaarides.

“Jäin täiesti rahule, sest sai otsa. Andke andeks, aga naeruväärne! Töötasin 1994-1998 seriaalis näidatud pankades ja see oli ikka totaalne jama, mida seal näidati! Mingi teatraalne punnitus. Tahaks küsida, et kas see ongi eesti seriaalitasemete tipp?! Kui on, siis on meie tase ikka väga pees,” nendib oh jah.

“Kuidas defineerida kvaliteeti: sohu uppuvat sümbolismi, raugana liikuvat montaaži, ja/või ei midagi ega kedagi kõnetavat verbaalset dialoogi?” küsib tohoh.

“Nii mõttetu seriaal, milleks oli vaja raha raisata. Jama!” arvab Tiia. 

“Suutsin vaadata esimesest osast kolmveerand ja sellest mulle piisas,” tõdeb Adolf.

“Samasugune uimerdis, nagu enamus Eesti filme, ainult, et mitu korda kallim. Vaatasin küll selle viimase osa lõpuni, aga tegelikult oli hiljem sellest ajast kahju. Mõtte eest viis punkti, aga teostus mitte rohkem kui üks punkt,” kirjutab Aiku.

“Sünges näitemängus kujutatud tegelased ei tootnud ju midagi?! Kuigi näisid muredest murtuna. Kas peategelane ei peaks olema just proletariaat? Sel ajal oli ka vingeid teadlasi ja isegi aatelisi poliitikuid,” küsib Arvan sama.

“Miks ei jõutud suur-korruptsioonini ja keskklassi nöörimiseni?” pärib Jokk.

Kuid, leidus ka vaatajaid, kellele seriaal meeldis:

“Alguses suhtusin teatava skepsisega sellesse, kuid tervikut vaadates võib öelda, et väga hea asi oli. Loomulikult, kergeid vigu oli, aga ses osas pigistaks silma kinni,” kommenteerib kreks.

“Mulle kogu sari väga meeldis, hästi reaalne,” sekundeerib teinegi vaataja. 

“Üle pika aja esimene Eesti teleproduktsioon, mida võib tõesti kvaliteetseks nimetada,” arvab maksumaksja.

“Panka” vaadanud Õhtulehe toimetuse liikmete hinnang seriaalile on samuti pigem kriitiline. 

“Pingutasin vaadata kaks ja pool osa. Kolmanda osa poole pealt andsin alla. Aeglane, igav kuiv,” nendib Eda. 

“Veidram moment oli vast teises osas, kus tegelane Hamilton vaikselt oma kohvrisse sekslelusid laob. Sellega näidati siis miljardäri harjumusi. Huvi kadus kuskil pärast neljandat osa, sest pildikeel oli ikka liiga kohalik kino. Igav hakkas!” tõdeb Märt.

“Positiivne oli seriaali eelpromo, see oli väga muljetavaldav. Kallim, suurem, ägedam! Lisaks näitamisõiguse müügid välisriikidesse- ühesõnaga, turundus tegi head tööd. Esimene osa oli veel kah täitsa vahva, peegeldades 90ndate elu päris eluliselt. Neste tanklast panka tööle. Vana pangatöötaja telleriks ei sobi, noor rahvaluuletaja aga sobib hästi. Nii see elu oli, ” analüüsib Sten-Erik.

“Negatiivne oli see, et kõik järgnevad osad on olnud pehmelt öeldes igavad. Pikad mõttekohad, teksti ja tegevust vähe, arusaamatu rolliga peategelased. Siiani jääb selgusetuks, mis tööd tegi pangas vähki surnud naisterahvas ja miks Evelin Võigemast seejärel oma rinnad otsast tahtis keerata. Poole pealt kaotasin igasuguse lootuse ja teist hooaega ilmselgelt ei julge enam oodata. Eesti tootjad peavad lõpuks aru saama, et maailm on valla. Miks peaks keegi sellist jura vaatama, kui Netflixist võid päevade kaupa vaadata kvaliteetset kraami? See on sama, mis vaadata publikust tulvil NHLi ja siis lülitada kohe Eesti jäähoki meistriliiga peale. Kontrast on lõvipuuri suurune.” põrutab ta. 

“Pigem tahaks näha, mida välismaale müüdud õigustega tehakse. Kindlasti oluliselt paremat meelelahutust. Kahjuks. Eestis osatakse ju teha küll, aga miks inimesi meelega piinatakse? Täiesti arusaamatu!” lõpetab Sten-Erik.