50 NIPPI | Dieet ei tohi muutuda elustiiliks, aga mis on alternatiiv?

„Dieet ei ole elustiil,“ ütleb ligi 20-aastase staažiga treener Maiki Ritslaid, kes juhendab spordiklubis Reval-Sport step/buttlifti-, TRXi-, bodypumpi-, vesiaeroobika-, striding/selg-kõht-tuhar-, pilatese-, motion cage- ja väikegrupi personaaltreeninguid. „Kogu elustiil, treeningud ja sinna juurde kuuluv võiks olla piisavalt mitmekülgne, et mitte langeda rutiini,“ peletab Maiki trennihirmu.

Põlva tüdruk unistas treeneriametist juba kooli ajal.

Ta on Tallinna Ülikoolis õppinud rekreatsioonikorraldust ja omandanud kutsetunnistusi Eestis aeroobikas, vesiaeroobikas, jõusaalis ning omab rahvusvahelisi litsentse vesiaeroobikas, bodypumpis ja pilateses.

"Treeneritöö-unistus tekkis keskkoolis, kui meile hakkas jõudma tervisesport. Olen pärit Põlvast ja käisin seal erinevates trennides. Mulle väga meeldis, et keegi juhendas. Olin alati treeneri kõrval esimeses reas ja kujutasin ette, et kord seisan seal ees mina. Sellest hetkest läks möödakolm aastat, kui andsin oma esimese treeningtunni. Mäletan, et tundsin ennast väga ebakindlalt," räägib Maiki. "See oli õnneks uus klubi ja rahvast ei olnud palju. Mul vedas, et ma ei sattunud kohe suurde klubisse, jõudsin sisse elada."

18 aastat ühes klubis on pikk staaž?

"Reval-Spordis oli mu esimene koduklubi, vahepeal sai juurde proovida ka teisi, aga tunne oli siin parim. Usun, et väga suurt rolli mängivad siinsed inimesed ja tunne, et mind hoitakse," kinnitab tegus naine. "Vahepeal olen treeninguid juhendanud ka Kadrioru spordiklubis, Nõmme Ujulas, Viimsi Spas, Status Clubis."

On sul mõni edulugu, mis tuleb kohe meelde, kui mõelda oma treenitavate peale?

Aastate jooksul on neid palju olnud. Enamus treenitavaid on ikkagi naised ning tänu sellele on eredalt meelde jäänud üks mees, kes kaotas väga, väga palju kaalu. Ta osales meil väljakutse programmis ja võttis alla üle 20 kilogrammi. See oli aastaid tagasi, aga jah, tema tuleb mulle alati meelde.

Millised on need sammud, mida teha selleks, et jõuda eesmärkideni?

Tuleb usaldada ennast treeneri kätte ja lasta lahti kinnisideedest, et see on raske. Eesmärgini ei jõua, kui pihta ei hakka. Kui alustad, jõuad ka tulemuseni, pole pääsu. Kõigepealt tuleb astuda see samm, et tulla klubisse. Ei tasu karta muutusi elus, mida treening ja õige toitumine kaasa toovad. Meie eesmärk ei ole inimesi dieeditada vaid pakkuda võimalusi uueks elustiiliks. Dieet ei ole elustiil.

Kui olen kõik need sammud ära teinud ja tuleb tunne, et enam ei jaksa, mis siis saab?

Siis tuleb alati treeneriga ühendust võtta. Peab olema julgust tulla ja öelda, mitte koju istuma jääda. Selleks mina olengi, et ei tekiks tagasilööke.

Mis sa arvad, mis on see kõige olulisem põhjus, miks inimesed treeningud pooleli jätavad?

Ma arvan, et kui treeningud ja toitumine hakkavad paika loksuma, siis nad muutuvad sinu jaoks argipäevaks. Argirutiinis tuleb väga kergelt käega löömine ja mõte, et homme lähen, aga homsest ei pruugi asja saada. Kogu elustiil, treeningud ja sinna juurde kuuluv võiks olla piisavalt mitmekülgne, et mitte langeda rutiini. Mitmekülgne treening pakub motivatsiooni.

Milline on sinu enda tervislik päevakava?

Mina tõusen kell kaheksa  hommikul ja alustan hommikusöögiga, milleks on tavaliselt rohelisega võileib ja piimaga kohv. Seejärel sean sammud klubisse, kus on personaaltreeningud ja rühmatreeningud ning siis alustan tugitreenerina tööd klubiliikmetega.

Kas treenerina on vaja endal samuti trenni teha või saad trenni andes oma treeningud ka tehtud?

Mul on vaja kindlasti endal ka trenni teha. On nädalaid, kui treenin ennast mitu korda ja on ka nädalaid kui ei juhtu midagi. Siin ei ole mul kindlat plaani, mida jälgida. Teen trenni siis, kui mul on aega, aga ma tunnen, et mul on seda väga vaja. On olnud perioode, kui olen ise võidelnud seljavaludega, kuna minu treening ei ole olnud tasakaalus. Teadvustan seda endale, et tuleb teha ning annan endast parima.

Lõpetuseks, mis on probleem number üks? Trenniga alustamine ja sellega jätkamine on spordivõõrale inimesele uus asi. Kuidas peas oleva müraga hakkam saada?

Esimene samm võib olla raske, ma usun seda. Aga tegelikult tuleb lihtsalt trennikott kokku panna ja tulla, mitte sügavalt analüüsida, mida, kuidas ja miks. Kott kokku ja trenni!

Probleem kaks on kindlasti see, et klubisse jõudes on hirm, kuna saalis ei oska masinatega midagi teha, rühmatrennis olen liiga aeglane, personaaltreeneriks pole raha, mis ma siis teen?

Kõige parem on treeneriga rääkida. Spordiklubides on alati olemas tugitreenerid, kelle poole on võimalik pöörduda ja nõu küsida. Meie olemegi selleks, et aidatada ja suunata õigele treeningule. Alati on variante mis sobivad sulle. Alati saab treeneriga kokku leppida, et läheme koos, proovime koos, käime klubi koos läbi.

Milline on üks terve ja õnnelik inimene?

Teotahet täis, positiivne ja naerusuine.

Trennis seda saab?

Absoluutselt, igas trennis.

Kokkuvõtteks Maiki nõuanded:

1. Usalda ennast treeneri kätte, vähemalt alguses 
2. Lase lahti kinnismõtetest, et tuleb näha palju vaeva, tuleb lihtsalt pihta hakata. 
3. Tee esimene samm ja mine spordiklubisse. 
4. Ära karda muutusi, mida trenn ja toitumine kaasa toovad. 
5. Kui tuleb tunne, et enam ei jaksa, pea nõu tugitreeneriga.