Soome parempoolsetes ajalehtedes nõuti, et soomlased peaksid Eestit toetama ka sõjaväega, millest valitsus küll targu hoidus. Alles mõjuvõimsa senaatori Oskari Vilho Louhivuori 15. detsembril 1918 ajalehes Uusi Suomettar ilmunud kirjutis, milles ta küsis, kas Soome tõesti tõukab Eesti endast ära, kui naabritel on häda käes, pani asjad liikuma. Praeguse presidendilossi õuetiivas kogunes 20. detsembril 100 aastat tagasi Louhivuori eesistumisel Eesti abistamise peakomitee, kes kuulutas, et teretulnud on kõik naised ja mehed, kes eestlasi tahavad raha või kaasalöömisega aidata.
Peakomitee leppis meie valitsusega kokku, et saadab siia rindele kuni 4000 vabatahtlikku. Tegelikult pani end kirja 10 000. Osa jäeti reservi, lubades, et nad sõidavad Eestisse, kui seal peaks olukord veel viletsamaks minema.
Major Martin Ekströmi pataljoni viis kompaniid jõudsid Tallinna 30. detsembril ja marssisid aega viitmata Viru rindele. Kuu aega hiljem oli kohal Põhja Poegade rügement, mis siirdus lõunarindele.
Kommentaarid (0)