"Teofrastus" esilinastus SõprusesFoto: Tiina Kõrtsini
Film
18. detsember 2018, 21:51

GALERII & ARVUSTUS | „Teofrastus“ – Eesti nukufilm, mis sulatab ka kõige jäisema südame

Kes arvab, et nukufilm on vaid lastele, eksib rängalt. Oranž kass Teofrastus poeb vaataja hinge ja toob sealt välja ka kõige sügavamal istuvad empaatianoodid. Plastiliinist reaalsuse loonud filmitegijad on aga kamp eneseohverdajatest hulle, kes said hakkama imeliselt südamliku teosega.

„Teofrastus“ põhineb Astrid Reinla samanimelisel lasteraamatul. Film jutustab loo ühe kodutu kassi elust ja teekonnast pere ja õnne leidmiseni. Sündmustik toimub 80ndate Eestis. Teofrastus elab üksi Peedu rongijaamas. Tema päevad on sisustatud rongilt saabuvate inimeste jälgimisega ning lootusega, et ehk keegi neist poetab ka suupoolist. Ühel päeval aga hakkab ühel möödujal temast kahju ning ta võtab kassi koju kaasa ja paneb talle nimeks Teofrastus. Ent see ei tähenda oranžikarva kiisu jaoks veel sugugi lõplikku hingerahu ja kodusoojuse naudingut.

Foto: Kaader filmist

Film on sõna otseses mõttes pisarakiskuja. Juba esimestel minutitel sulatab plastiliinist voolitud Teofrastus oma hiigelsuurte säravate silmadega vaataja ning naelutab ekraanile ka kõige pisemate filmisõprade pilgud. On üllatav, kuidas on võimalik plastiliinist nõnda elutruud kassi voolida ja teda nii reaalselt liikuma panna.

Sestap on igati aus, et tegijad ise seda plastiliini-realismiks kutsuvad. Mustamäe hallid paneelmajad mõjuvad täpselt nii rusuvalt ja ajastutruult kui seda 80ndate mälestustest esile on võimalik manada. Kevadine loodus, rong ja isegi puuokstel istuvad tuvid ärkavad filmis justkui ellu.

Kassi kurbus ja hirm tuuakse vaatajateni läbi nende suurte silmade, mis ekraanil hiiglaslikult kujutatuna endalegi hinge ängitunde poetavad. Elulisust lisavad ehedad kassihäälitsused, millele lisanduv mahehääl Aleksei Turovski jutustus loob imelise heliterviku.

Foto: Kaader filmist

Kirsiks tordil on aga Mari Jürjensi muusika. Jürjens kirjutas filmile tunnuslaulu Astrid Reinla luuletuse „Kõikide kadumajäänud kasside mälestuseks” sõnadega, mille sõnad jäävad mõtteisse helisema ka kaua pärast filmi nägemist. „Kuhu kõnnivad kassid, kui nemad koju ei tule? Kaugel Kassiopeial nemad süütavad tule…“

Režissöör Sergei Kibus on öelnud, et kass Teofrastuse teekond oma kannatuste ja üsna õnneliku lõpuga on justkui Eesti Vabariik. See paralleel on Eesti 100. sünnipäeva-aastal eriti kohane.

Filmi valmimisest saad pikemalt lugeda siit: „Plastiliinist nukufilm koduteed otsivast kassist valmib seitsme sekundi kaupa päevas“

Teofrastus (trailer) from Nukufilm on Vimeo.

Fakte:

  • nukkude ja dekoratsioonide valmistamiseks kulus 80 kilo plastiliini
  • ühest nukust plastiliinifilmis ei piisa, neid vooliti mitu, juhuks, kui võtte käigus mõni deformeeruma peaks
  • „Teofrastuse“ valmimiseks kulus kolm aastat
  • film valmis seitsme sekundi kaupa päevas
  • peaanimaator Olga Stalev pidi voolima kassinukku 24 kaadrit sekundis, et nukk paistaks filmis elusana
  • filmi tootmine pidi lükkuma rahaprobleemide tõttu edasi, kuid tegijate pühendumus pani neid ennastohverdavalt edasi tegutsema, tasuta. Lisaks koguti toetusi Hooandja portaalis.