Ari Matti MustonenFoto: Silver Jaanus
Inimesed
18. detsember 2018, 12:28

Koomik Ari Matti Mustonen elust Kanadas: ühistransport on omadega 18. sajandis ja pean veduris sütt viskama, et teise linna saada

„Proovisin ühel Kanada open mic’il (üritus, kus kõik soovijad saavad laval nalju rääkida – T.J.) seletada väljendit „Julge hundi rind on rasvane” ja rahvas ei suutnud naermist lõpetada, kui ida-euroopalikult see kõlab!” räägib koomik Ari Matti Mustonen, kes pühkis suvel kodumaa tolmu jalge alt ning suundus Kanadasse.

Ari Matti on Kanadasse minemisest kaua mõelnud. „Mu peas hõljus aastaid mõte, et kurat, läänest tulevad nii kõrgel tasemel koomikud – peab piiluma, mis seal siis on. Unistus on olla maailmatasemel koomik ja Kanadasse tulemine on sellel teekonnal oluline samm olnud. Kõik tahavad naerda ja itsitada nagu siis, kui olid 13 ja istusid klassi tagapingis, sest Ari Matti räägib tussidest. Ma olengi klassi kloun, aga lihtsalt täiskasvanutele,” sõnab ta, et pole vahet, millises maailma otsas esineda, naerda tahavad kõik.

Mustonen on poolteist aastat Austraalias ning seejärel pool aastat Aasias tuuril olnud, seega pole võõras riigis hakkama saamine talle midagi uut. „Meie generatsiooni võimalused reisida on päris magusad, sest meil pole sõda ja lennupiletid Austraaliasse ei maksa enam kahte Tartu korterit. Reisipisik on mulle sisse kodeeritud juba lapsepõlvest, ma ei suuda ära lugeda kordi, kui ema mulle korrutas: „Reisi, Ari Matti, reisi!”,” räägib koomik.

Enne Kanadasse minemist ei tundnud Mustonen seal kedagi, kuid ütleb, et nii talle meeldibki. „Esimesed ööd veetsin hostelis, hingasin kohalikku elu sisse. Siis leidsin elukoha. Muide, Vancouveris peab vähemalt 30-80 meili kirjutama enne, kui omale korter või tuba leida. Seejärel tegin dokumendid, et saaksin legaalselt esineda, pangakontod jms. Seljakotiga seikleja eluviisi ägedaim osa on oskus adapteeruda ja tegeleda stressiga, et igal metropolil on oma maik küljes. Vancouveris on ühistransport omadega 18. sajandis ja pean veduris sütt viskama, et teise linna saada. Kuid kui inimesel on oma voodi, kõht täis, seljakotis mõned raamatud ning riided ja head sõbrad telefonikõne kaugusel, on tal kõik olemas,” sõnab ta.

Eelistab purjus ja veidi vihast publikut

Stand-up’i ehk püstijalakomöödiat saab Mustonen Kanadas teha palju. „Hetkel olen endale meisterdanud plaani, mille järgi esinen 12–18 korda nädalas. Siin on stand-up kultuuri nii integreeritud, et kui oled hea, on lavaaega päris palju,” selgitab ta. „Tihtipeale väiksed erinevused, mis ka mind ennast laval olles üllatavad, on nii naljakad. Näiteks vaatasime Eestis telekast lääne sarju, mis olid originaalmaades juba eetrist läinud, kui minu generatsioon sündis. Kuid kuna meie televisioon oli samal ajal nii aastas 1982 kui 2002, kasvasimegi üles nii „Sõprade” kui ka „A-Rühma” najal,” selgitab koomik, et sellisest olukorrast on juba osa materjali naljadeks olemas.

Oktoobris legaliseeriti Kanadas kanep, mida kohalikud on juba enda kasuks ära kasutanud. Nii on loodud esimene nn kanepisõu „Jokes’n’Tokes”. „Olen kolm pühapäeva järjest seal n-ö peaesineja olnud. See tähendab, et astun sõul viimasena üles ning mul on laval tavalise 5–12 minuti asemel aega 25–30 minutit. Sõu ajal on lubatud suitsetada, baaridaamide asemel on budtender’id, kes serveerivad jookide asemel kanepi suitsetamise jaoks pabereid, piipe ja vaporizer’eid. Kokteilide asemel on jäätisekokteilimasin ja popkorn. Personaalselt eelistan muidugi purjus ja veidi kettas publikut. Pole midagi ägedamat, kui higine juulikuu Möku publik esmaspäeva õhtul kell pool kümme. Siis ei ole komöödia enam meelelahutus, vaid vajadus,” naerab Ari Matti.

„Teises keeles esineda on muidugi omaette teema, aga võõras kultuuriruumis ühise, n-ö naerukeele leidmine teeb mind paremaks koomikuks ja meelelahutajaks. Üle vaikse saali kõlavad köhatused ei kao mitte kunagi kuskile, kui sa tahad areneda,” selgitab Mustonen, et uuele tasemele jõudmiseks tuleb riske võtta. „Kui lähed igal pühapäeval magama mõttega „Jep, jälle maailma number üks!”, siis on midagi väga valesti.”

Uurides, mis Ari Mattit Kanada juures kõige rohkem üllatanud on, vastab ta konkreetselt: „Siin on ka suht külm.” Olgugi, et kliima peaks koomikus koduse tunde tekitama, tunnistab ta, et on jõudnud juba ka Eestit igatsema hakata. „Eesti on mu kodu, meie „külmus” on minu jaoks kuradi naljakas ja kodune. Tulengi kuuks ajaks Eestisse sõpru külastama ja fännidele sõusid tegema. Armastan Eestit ja meie inimesi. Koduigatsus on päris.”

Mustoneni sõude piletid on Eestis väga kiirelt välja müüdud, mille üle on koomikul ainult hea meel. „Toetus on olnud uskumatu, olen oma fännidega leidnud ühise lainepikkuse ja see on väga äge. Olen tänulik kõigile toetajatele soojuse ja energia eest, mida nad mulle etenduse ajal kiirgavad. See on super,” sõnab ta. „Nagu minu sõudel välja on kujunenud, on materjal suhteliselt paindlik ja oleneb paljuski sellest, millega rahvas kaasa tuleb. Iga õhtu on erinev ja kes teab, mis toimuma hakkab... See ongi stand-up’i võlu!” õrritab ta.

Ari Matti Mustoneni sõud Eestis (piletite ostmisega tuleb kiirustada, sest sõud on peagi välja müüdud):

 5. jaanuar – Viljandi, Pärimusmuusika ait

10. jaanuar – Tallinn, U3 Kontserdiklubi

17. jaanuar – Tartu, GenKlubi

18. jaanuar – Tartu, GenKlubi

27. jaanuar – Pärnu, Endla teater