Video: Robin Roots
Inimesed
17. detsember 2018, 13:15

ÕL VIDEO | Mitu Malmsteni on tonn kartulisalatit?

Kui näitleja Mait Malmsten väidab, et on oma Draamateatri karjääri jooksul ära söönud vähemalt tonni kartulisalatit puhvetis, siis... Üllatuslikult on see üsna väike kogus.

Eelmisel nädalal telemagasinis „Pealtnägija“ rääkis näitleja, et arvestades ühe portsu koguseks 200 grammi, on ta oma 25-aastase Draamateatri-karjääri jooksul ära söönud tonni kartulisalatit. Kuidas aga näeb reaalses elus välja tonn salatit? Kui menukas see Moskvast pärit roog eestlaste seas tegelikult on?

Nagu Õhtuleht veendus AS Selveri tütarettevõttes OÜ Kulinaaria suurköögis salatisegamise ruumis, on tonn kartulisalatit ruumalaliselt umbes neli ühikut Malmsteni. Viis, kui tahta komplimenti teha.

Piinlikkust pole vaja tunda, sest kartulisalat on üks raske ja tihke toodang.

Õhtulehe toimetus, kes on teatavasti alati hästi kursis meie staaritaeva erinevate mõõtmetega, pakkusid Malmsteni kaaluks 80 (eluosakonna daamid) ja 90 (sporditoimetuse mehed) kilo.

Selle järgi on Malmsten ära söönud 12,5 korda (naised) või 11,1 korda enda kaalu salatit.

Draamateatri veebis rippuva menüü järgi on üks ports salatit siiski 150 grammi ja maksab kolm eurot. Kohe päris kindlasti on see hind aastate jooksul oluliselt muutunud. Kui aga võtta arvesse praegust hinda, maksaks tonn Draamateatri kartulisalatit 20 000 eurot, kilo 20 eurot.

Arvestades Malmsteni populaarsust ning pidades silmas seega pigem tihedat esinemisgraafikut kuluks tonni söömisele kuskil laias laastus 18 aastat. Ei maksa aga näitlejat pilgata kehvas matemaatikas – vahe tema pakutud suhtega 25 aastaga/üks tonn võib tulla sisse ka sellega, et meie ülehindame Malmsteni esinemisgraafiku tihedust ning teatripuhvet on portsu suurust muutnud.

Aga ikkagi – tonn salatit? Seda läksime jahtima jahedasse suurkööki Lasnamäele. Kulinaaria OÜ müügi- ja turundusjuht Evelin Toomela muigab ajakirjanike küsimuse peale, et see tonn pole sugugi suur kogus, kuna salatis on palju raskeid ja tihkeid koostisosasid. +6 kraadi aga on salatitootmises seetõttu, et tagada salati kvaliteet ja värskus – mõelge sellele järgmine kord, kui oma soojas mugavas köögis ägate salatihakkimise koorma all.

Hakkimisega on nii, et pool salatist peenestatakse käsitsi nagu näiteks kurk, pool tuleb juba valmishakituna, nagu näiteks kartul. Segab asja peene olekuga masin, ent veel mõned aastad tagasi toimus ka see käsitsi. Suuremad kogused aga nõuavad, et inimene usaldaks oma kätterammu masinale, kes teeb lühema ajaga parema segamistulemuse.

„Päevas me väljastame umbes viis-kuus tonni salatit,“ nendib Toomela. Samal hommikul valmistatud ja segatud salat läheb päevajooksul pakkimisele ja õhtuks juba poodidesse väljastamisele. Kuna tulemas on pühad, on oodata toodangu kasvu, kuna nõudlus tõuseb. Tavaliselt väljastab suurköök ühes kuus kokku 160 tonni erinevaid salateid. Kõige suurem osa kuulub sellest kõige menukamale sordile ehk Sünnipäevasalatile.

Kartulisalati mõtteliseks eellaseks on ju Moskva nooblis restoranis Hermitage Belgiast pärit tippkoka Lucien Olivieri üle-eelmisel sajandil loodud salat hooajalistest peentest külmadest lihadest (suitsupüü, vasikakeel, vähisabad, kaaviar) erilise kastmega (Provence’i oliiviõlist, Prantsuse valge veini äädikast ja sinepist ).

Belglase abikokk Ivanov üritas retsepti pihta panna ja lõi enda versiooni kuulsast salatist, mida nimetas Pealinna salatiks. Nõukogude liidu viljastavates tingimustes muutusid salati komponendid järjest lihtsamateks ning levisid üle enam kui kuuendiku planeedist. Selle tulemusena ongi kartulisalat piduroog nii meil kui ka Venemaa kaugeimas urkas.

Seda aga, milline on Selveri Sünnipäevasalati salaretsept ning kuidas ikkagi on lood salatite pesemisega vaata juba juuresolevast videost!