Neli aastat peidus olnud koolitaja Peep Vain on tagasi! (2)

Kuigi alguses oli mehel plaanis puhata maksimaalselt aasta, oli ta eemal lausa neli. „Pool aastat kuni aasta, sest vaja oli. Kõlab naljavastusena, aga tegelikult ka. Kui sa töötad ikka sellises tempos 5, 10, 15 aastat, siis...” selgitab mees. Mõte võtta paus küpses tema peas lausa üheksa aastat. „See polnud hetke impulss, et tekitada selline loomepaus, inimlik puhkepaus. Et lihtsalt olla. Iga inimene vajab ja väärib midagi sellist,” põhjendas mees oma otsust.

Lisaks kogus ta puhkuse ajal mõtteid uue raamatu jaoks ja nüüd on see ka ilmunud. Raamat „Keset elu” räägib keskeakriisist ja aitab mõtestada oma eksistentsi.

„Ma mõtlesin, et kõige lihtsam oleks seda kirjeldada nii, et inimene niikuinii vaatab hommikul peeglisse või jalutab metsas ja tal kerkivad üles mingisugused eksistentsiaalsed vähe lihtsamad ja veidi raskemad küsimused ja minu jaoks on keskiga selline aeg, kus neid küsimusi on mõnes mõttes võimatu ignoreerida,” sõnastab Vain oma nägemuse keskeakriisist. „Mind on alati huvitanud, kuidas kergmini elus läbi saada ja üks moodus seda teha, on astuda endaga dialoogi siis, kui need küsimused tekivad.”

Koolitaja tunnistab, et kuni 33.-34. eluaastani läks tal kõik kui lepase reega. „Kui oled kahekümnene ja oma elu alles algab, siis hakkad seda üles ehitama, kõik on põnev ja uus. Mingil hetkel hakkab elu sulle jalga ette panema. Mõnele paneb õrnalt, mõnele kõvasti ja minu ettepanek on see, et mida kõvemini jalg ette pannakse ja kukud, seda kiiremini sa nende küsimuste ja vastuste juurde jõuad,” selgitab ta.

Kevadel 50 saanud Vain tunnistab, et praegu on tema elus kõige parem aeg. „Ma ei teinud selleks midagi. Ma arvan, et see eneseravi protsess kestis palju kauem, juba enne kodust perioodi. Koristasin lihtsalt sokisahtleid, aga mul oli kindlasti rohkem aega pühenduda ka lähedastele,” räägib ta oma puhkeperioodist.

Mis see eneseravi täpselt oli, ta öelda ei oska, aga 3,5 aastat pühendus mees muusikaõppele. Lisaks sellele võttis ta ühe kursuse Tallinna ülikoolis ja Muusika akadeemias. „Mulle tundub, et see sügis on olnud elu kiireim sügis. Tõmban jaanuaris tempot oluliselt alla,” tõdes Vain.

Koolitusi sellisel kujul, nagu mees neid varasemalt korraldas, enam ilmselt ei tule. „Ma olen mitu aastat mõelnud uut formaati. Muusikaga ja lühemat, kaks-kolm tundi. Sõpradega proovisime juttu muusikaga kokku panna. Muusika ja jutu kombineerimine võiks luua sama efekti nagu koolitus!”