KARUPERE KOOPIAD: 1973. aastal sündinud lastelavastuse „Mõmmi ja aabits” karupere koopiaid eksponeerib Gunta Randla viimast korda. Pärast ERMi näitust rändavad need kasti pakituna telemaja lattu. Seda, et neid kunagi veel näitusele pannakse, Gunta ei usu.Foto: Aldo Luud
Inimesed
16. detsember 2018, 17:42

GALERII | Gunta Randla pani oma telenukud viimast korda näitusele

„Eks tuleb 30 aastat elada ja siis avastada, et „Mõmmi ja aabitsa“ karupere on kasvult sama suur kui inimene ise,“ ütleb teatri- ja telekunstnik Gunta Randla, kelle telenukkude näitus on praegu vaadata Eesti Rahva Muuseumi teatrisaali juures. „Alati on imestatud, kas karud ongi nii suured ja pöialpoisid nii väiksed – ekraan teeb ju kõik sarnaseks!“ Gunta näituse eesliinil troonibki legendaarne karupere. Tõsi, siiski karupere koopianukud, sest esimesed karupead on ammu tolmuks lagunenud.

Kui Gunta oma elu esimese lastesaate, telehitiks tõusnud „Mõmmi ja aabitsa“ kujundust tegi, oli tal abiks draamateatri butafoor. „Mina joonistasin mängukaru pea ja kostüümid – seal polnud mingit kavalust ega loomingulist põlemist,“ kõneleb kunstnik, kuidas 1973. aasta hittlavastuse kostüümid sündisid. Toona polnud värvitelekaid, mistap oli kunstniku tööks poolesajast halli varjundist pildi loomine. „Kõik oli hall, sest esimesed osad olid mustvalged!“ jutustab ta. „Seejärel tuli väike paus ning tuli telesse värv. Suupritsi ja guaššvärviga puhusime sellele hallile karvale pruuni peale. Prillid ja riided olid seda värvi täis!“

Et aga tollased karupead valmistati poroloonist, pole neist praeguseks kõrvaotsagi säilinud. „Need, mis praegu väljas, on tollaste karude koopiad – fotode ja jooniste järgi,“ lausub Gunta, et 16 aasta jooksul, kui telemaja nukumuuseum kestis, said kunstnikud oma nukkudest duplikaate teha. Nii valmistati uuesti „Kadekopsude“ lillad-kollased-rohelised nukud ja ka pöialpoisid sündisid teist korda. „Kui ERMi näituse maha võtan, lähevad need nukud telemajja kastidesse tagasi. Ega neid kuskile välja panna ju ei ole!“

KADEKOPSUD: Lastelavastuse „Kadekops“ värvilised tegelased möllasid teleekraanil 90. aastatel. „Kadekopsu“ lustakad tegelased on Gunta sõnul olnud eeskujuks BBC lastesarjale „Tweenie-põngerjad“. „BBC viksis minu pealt maha!“ on Gunta kindel. „Ma panin Prahas näituse üles ja kolme aasta pärast näen, et BBC-l on samad nukud!“ Foto: Aldo Luud

Selle peale, et telemaja fuajees avati nn telemuuseum, pole Guntal põhjust loota. Raul Rebase kampsuni ja Reet Linna prillide kõrval ei paista neile kohta jaguvat. „See on nagu ajutine püsinäitus seal teles. Telenukud on neil ikka ju kastides, mitte väljas,“ ohkab Gunta, kes nukkude pärast südant valutab. „Eks televisioonis on heitlikud ajad ja ega neil neid nukke enam vaja ole. On, nagu on! Minul on igal juhul praegu väga soojad mälestused ERMist ja arvan, et see nukkude näitus jääb minu viimaseks. Ei hakka mina seda näitust enam kuskile lohistama – mul on ka lõppude lõpuks õigus vana olla!“