MILLISED FILMID ON VEEL EBAÕNNESTUNUMAD? Henrik Normanni film tõi maksumusest tagasi napi kümnendiku (20)

Henrik Normanni esimesest mängufilmist „Elu hammasratastel“ on alates 2007. aastast vähem vaatajaid kogunud vaid üheksa filmi:

*„Nuga“ (2007), režissöör Marko Raat, 2225 vaatajat

*„Magnus“ (2007), režissöör Kadri Kõusaar, 1499 vaatajat (Film kadus kohtuasja tõttu kiirelt ekraanidelt, piraatkoopiana levis meeletus koguses)

*„Soovide puu“ (2008), režissöör Liina Paakspuu, 927 vaatajat

*„Lumekuninganna“ (2010), režissöör Marko Raat, 1317 vaatajat

*„Umbkotid“ (2012), režissöörid Andres Maimik ja Rain Tolk, 2167 vaatajat (Tegu polnud küll päris mängufilmiga, vaid sarja pilootosaga, mis jäigi ainsaks osaks)

*„Kõik muusikud on kaabakad“ (2012), režissöör Heleri Saarik, 1217 vaatajat

*„Maastik mitme kuuga“ (2014), režissöör Jaan Toomik, 3233 vaatajat

*„Mehetapja/Süütu/Vari“ (2017), režissöör Sulev Keedus, 2047 vaatajat

*„Tuliliilia“ (2018), režissöör Maria Avdjuško, 3335 vaatajat

*„Elu hammasratastel“(2018), režissöör Henrik Normann, 3400 vaatajat

Apollo kino esindaja sõnab, et filmid eemaldatakse kavast kahel põhjusel. „Esiteks, filmid on vähepopulaarsed ja uute filmide tulek ning saalide arvu ebapiisavus ei võimalda vähepopulaarseid filme kavasse mahutada. Teiseks, kui piletimüük seanssidele on olematu, kõrvaldatakse film samuti kavast – kinosaalid jäävad muidu tühjaks, kui samal ajal saaks saalis näidata populaarset filmi, mis tooks külastajaid kinno ja millele saaks suurema koguse pileteid müüa.“

„Elu hammasratastel“ räägib süldibändi Respekt uskumatutest seiklustest kaheksa aasta jooksul, ansambli tõusudest ja mõõnadest, selle liikmete kokku- ja lahkuminekutest. Aga ka sellest, mis saab siis, kui suured unistused täituvad.

„Eks uued filmid tulevad ju peale. See on ju selline pikk ja raske lugu, millele on jõuluajal multikate ja muude kommertsfilmide kõrval raske kohta leida,“ märgib Henrik Normann selle peale, et tema film „Elu hammasratastel“ juba pärast mõnda nädalat kinolevist maha võeti. „See on pikk film, ei ole selline kommertslugu, et poolteist tundi popkorni ja tehtud, eks ole! Kuid suured kinod, neil on tamp taga. Paisu taga on palju vett.“

Normanni andmete järgi on filmi näinud 3400 inimest. „Me oleme väga rahul, sest tagasiside on olnud positiivne ja just see oli meie eesmärk. Parem 3400 inimest, kellele meeldis kui 34 000 inimest, kelle meelest võinuks parem olla,“ kommenteerib filmi režissöör ja stsenarist.

Laual on juba uued projektid

Detsembri lõpuni näidatakse filmi kinobussiga maakonnakeskustes, pärast seda läheb „Elu hammasratastel“ kinolevist edasi videolevisse, telesse ja uuel aastal ka Soome kinodesse. „Võib-olla oleks pidanud sellele filmile natuke rahulikuma aja leidma,“ mõtiskleb Normann, et ehk oleks film siis rohkemate vaatajateni jõudnud. „Mulle meeldib mõelda, et ta on selline hea pruut, kes esimesel korral kätte ei andnud,“ muheleb näitleja.

Normann kinnitab, et on saanud väga toredat vastukaja. „Inimesed on isegi mitu korda vaatamas käinud, et paremini süüvida, ja öelnud, et teist korda on nad metafooridest ja alltekstidest paremini aru saanud. Oleme rahul, et film puudutas inimesi nii lõbusa kui ka tõsise külje pealt,“ selgitab ta.

Pärast esimest mängufilmi on Normannil uueks aastaks laual palju erinevaid stsenaariume, millest ta järgmise projekti välja saab valida. „Stsenaristid on saatnud mõtteid ja pakkumisi, oleme mõnega isegi kohtunud. Kindlasti on uus film midagi teistsugust, mingisuguses muus võtmes või žanris, et ka endal jälle huvitav oleks,“ räägib Normann. „Inimene õpib ju terve elu!“

Vaatajanumbrite avaldamine põhineb usaldusel

Eesti kinomaastikul raporteerib vaatajanumbreid filmilevi meeskond VaataFilmi. Väljakujunenud süsteemi järgi koguvad nemad külastuste arvud filmide levitajatelt, kes omakorda saavad statistika kinodelt, kus nende levitatud filme näidatud on. Usaldusele üles ehitatud süsteem näeb välja nii, et filmilevitaja ütleb ise palju tema filmi vaadati.

Henrik Normanni esimese mängufilmi „Elu hammasraste“ vahel levitaja ongi tema ise. See tähendab, et vaatajanumbri 3400 – mis huvitaval kombel kogus vähem kinokassat* kui näiteks vähemate külastuste arvuga „Tuliliila“ – on arvutanud Normann ise.

Erinevus kogutud kinokassas ei tähenda kohe, et Normann oleks vaatajanumbri suuremaks luisanud, vaid võib tulla sellest, et filmi näidati vähem suurtes kinodes ja rohkem kultuurimajades ja külakinodes, kus on piletihind odavam.

* „Elu hammasratastel“ kogus 3400 vaatajaga 14806 eurot

„Tuliliilia“ kogus 3335 vaatajaga 16716 eurot