„PEALTNÄGIJA“: Narva terviseasutus võltsis arveid ning pettis haigekassat, kuid sai sellest olenemata taas haigekassa lepinguliseks partneriks (23)

Kui oskuda dokumente on mitmed inimesed paranormaalsete võimetega, sest suudavad viibida korraga mitmes kohas. Narva erakliinik Ljumam esitas haigekassale arveid eravisiitide eest, kus inimesed lihtsalt ei käinud. Lähemalt uurides ilmneb, et haigekassa vaatas, kas saamatusest, või muul põhjusel, rikkumistele läbi sõrmede. Veel enam, andis petistele raha juurde. 

Kliinik võltsis visiite, aga keegi justkui asja uurida ei tahtnud

2014. aastal hakkasid Narvas tegutseva dermatoveneroloogi Tamara Komlova juurde ilmuma patsiendid, kes rääkisid imelikke jutte sama linna kliiniku Ljumam kohta. “Patsient tuleb minu juurde ja hakkab kaebama. Kõige sagedasemad kaebused olid seotud Ljumamiga. Kui inimene mulle seda räägib, vaatan ta digilugu, et näha, millega patsienti raviti ja kas tema kaebused arsti suhtes on pädevad. Ütlen neile: “Ma näen, et olete seal korduvalt käinud. Arst kirjutab, et olete paranenud. Ent mõned patsiendid ütlesid mulle, et nad polnud sel ajal Eestiski,” selgitas Komlova. 

Ljumam on Narva juhtiv naha- ja suguhaiguste kliinik, mis osutab teenuseid juba aastast 1995. Oma nišis on kliinik haigekassa suurim partner piirilinnas, kellelt tellitud ravijuhtude arv on aastatega kasvanud, ulatudes kokku mitme miljoni euroni. Keskuse omanikud ja juhid on kaks arsti : Tamara Tarahtina ja Valentina Gurova. Kusjuures, viimane kandideeris 2017. aastal kohalikel valimistel Isamaaliidu nimekirjas loosungiga “Ravime Narva terveks!”

Ljumami endised patsiendid väidavad, et käisid küll korra seal vastuvõtul, aga kõik järgmised digilukku kantud visiidid on võltsitud. “Oleksin nagu iga nädal vastuvõtul käinud, aga see polnud nii. Ühel seal nimetatud päevadest, oli see kolmas või neljas vastuvõtt, olin ma üldse välismaal,” kinnitab tervisekeskuse Ljumam endine patsient Jelena Lugina.

“Ma lendasin sel ajal Kreekasse. Kui pannakse kirja, et ma olen selles kliinikus käinud, ja nõutakse selle eest raha, et ma seal käisin, on see ilmselt pettus,” ütleb teine endine kliiniku patsient Vitali Burak.  Ma ei saanud füüsiliselt sel ajal Eestis olla, seepärast, et Eestisse tulekuks pean ma piiri ületama, järelikult passikontrolli läbima,” kinnitab kolmas Ljumami endine patsient Elmira.

Kokku sattus lühikese perioodi jooksul doktor Komnova juurde kuus patsienti, kes kinnitasid, et Ljumam esitas nende kohta Haigekassale valeandmeid ning sai selle eest alusetu visiiditasu. Doktor Komnova teatas anomaaliast haigekassale. 

“Tema poolt oli selle pöördumise sisu kontrollimine tervisekeskus Ljumam tegevuses, justnimelt vastuvõttude korraldust,” selgitab Eesti Haigekassa juhatuse liige Maivi Parv.

“Mulle vastati, et nad võtavad selle teadmiseks, ja kui ma kuulen veel mingitest rikkumistest, siis teatagu neile. Sellega kõik lõppeski. Nägin haigekassa tegevusetust ja tundsin selle taga Ljumami arstide kätt. Pöördusin riigikogu saadiku Jaak Alliku poole,” räägib Komlova.

“Ühelt poolt oli Tamara haigekassa lepingufirma konkurent, ta töötas samal alal. Aga mulle tundus see asjalik, sest tal olid faktid, mitte kahtlused,” nentis endine riigikogu liige Jaak Allik. Tollane riigikogu liige pöördus haigekassa poole, sealhulgas kirjutas otse juhatuse esimehele Tanel Rossile, rõhutas, et asja peaks uurima peakontor, mitte Virumaa osakond. Tal on tänaseni tunne, et asja ei tahetud uurida. “Kui ta peale minu üsna selget vihjet, et ei maksa uurida asja paigas, reageeris nii, et uurimine ikka seal, ei võtnud tõsiselt, siis võis küll nii olla jah,” arvab Allik. 

“Andsime haigekassale võimaluse uurida asja asutuse siseselt, oma seaduste järgi võtta midagi ette. Aga ma nägin, et Ljumam töötab samamoodi edasi, ja mõistsin, et midagi ei tehtud. Seepärast kirjutasin prokuratuuri. Prokuratuurist vastati mulle, et nad saatsid asja terviseametisse,” räägib Komlova oma edasisest käigust.

Olenemata pettusest, sai kliinik taas haigekassa partneriks

Järgnev on bürkraatliku kanapimeduse meistriklass, kuuma kartuli mäng. Terviseamet kontrollib kaebust ja avastab, et tõesti, kuue patsiendi puhul kanti tervisekaardile tervishoiuteenuseid, mida tegelikkuses ei osutatud. Ljumamile tehakse ettekirjutus ja leiust teatatakse Viru ringkonnaprokuratuurile, kes algatas kriminaalasja võltsimise kohta. 

Paralleelselt viib kontrolli läbi ka haigekassa, aga nii prokuratuur kui haigekassa võtavad uurimise alla ainult need juhtumid, mille Komlova neile tõi, mitte laiemalt. Kuna rikkumisi on ainult kuus ja kahju umbes 128 eurot, lõpetab prokuratuur uurimise oportuniteediga. 

“Asja sulgemist oleks saanud mõistuspäraselt põhjendada, kui oleks kontrollitud kliiniku kogu tegevust teatud ajavahemikul ja kõik välja selgitatud. Eraldatud üksteisest juhtumid, kus arved esitati õigustatult, ja juhtumid, mille puhul oli tegemist pettusega,” arvab vandeadvokaat Denis Piskunov.

Kui uskuda ametliku juurdluse järelduse tulemusi, siis valearveid esitati ainult 128 euro ulatuses ja ainult nende kuue inimese eest, kes kõik omakorda läksid juhuslikult edasi Komlova vastuvõtule. Kaks varianti: kas tegu on ulmevaldkonda kuuluva kokkusattumusega, või on võltsingud Ljumamis tegelikult palju laiemad. Uurimise pealiskaudsust kinnitab ka see, et lihtsa vaevaga õnnestub leida veel üks inimene, kelle kohta esitati samal ajal valearveid. 

“Miks ma sellest avalikult räägin? Selle pärast, et kui keegi näiteks praegu tahaks, saaks ta kerge vaevaga tõestada, et nad ei tööta ausalt,” ütleb Komlova. “Me ei tea, kas neid isikuid oli veel. Haigekassa oma järelvalve tegevuses ei saa kaasa minna emotsioonidega, vaid tegema otsused uurimise põhiselt,” selgitab Parv.

Ljumami esindajad loobusid ütluste andmisest. “Me ei peida ennast, aga teie informatsioon sõltub sellest, kuidas seda vaadata. Iga teavet võib esitada mis tahes nurga alt. Teil on mingi negatiivne variant, meie oleme nagu saksa raisad. Need on ammu läbitud etapid. Kuidas seda kõik klassifitseeriti ja esitati, see pole nii lihtne. Kõrvaline inimene ei saa sellest aru,” kommenteeris Ljumam OÜ juhatuse liige Valentina Gurova.

Mis veel huvitavam, sel aastal valis haigekassa hanke raames oma partneriks Narvas taaskord Ljumami kliiniku, kellelt tellitakse aastas ligi 9000 ravijuhtumit, umbes 350 000 euro eest. Kogu lepingu maht on seega umbes miljon. 

“Praegu kehtiva korra kohaselt oleks haigekassa pidanud kaaluma tema kõrvalejätmist. Ei saa pead liiva alla peita ja teha nägu, et midagi pole olnud,” hindab vandeadvokaat Piskunov, kes ühe teisegi haigekassa hanke vaidlusega tegeleb.

Kuidas sai pettusega vahele võetud Ljumam uue riikliku tellimuse? Vastus peitub selles, et omal ajal lõpetati uurimine oportuniteediga ning varem kehtinud lepingut ei katkestatud. “Kõik teavad, et ravimiseks napib raha. Seda rohkem tuleb pingutada selliste juhtumite minimeerimiseks, mille kohta saab öelda ainult üht: raha lihtsalt põletatakse, sest ei soovita või ei taheta sanktsioone rakendada,” arvab Piskunov.

Haigekassa sõnul võeti Ljumami pettust väga tõsiselt. 2015. aasta lõpus tehti järelkontroll, kus vaadati täiendavalt läbi 60 ravijuhtu ning kõik oli korras. “Oli ravidokumentide kontroll, usaldusarsti poolt läbi viidud, järeldus tehti ravidokumentide sissekannete alusel,” kinnitab Parv. 

Seega kontroll tehti ainult paberil, ilma patsiendiga rääkimata pole sellist pettust võimalik avastada. Miks usaldati dokumentide võltsimisega vahele jäänud kliiniku esitatud pabereid, ega räägitud inimestega? “Me arvame, et me ei pea patsiendi poole pöörduma ja tagasisidet küsima. Aga samas, oleme seda öelnud, et patsiendi tagasiside on oodatud,” ütleb Parv.

Kui tänavu kuulutati välja uus hange, sai Ljumami tervisekeskus kandideerida sisuliselt puhaste paberitega ning võita. “Mingil juhul ei tohi anda lepingut inimestele, kel on finantsrikkumised,” arvab Komlova. “Kui haigekassa sellest juhtumist teab, on ta kohustatud kaaluma kõiki poolt- ja vastuväiteid ning võtma vastu argumenteeritud ehk siis põhjendatud otsuse,” lisab Piskunov.

“Me saame kindlad olla nendes osades, mida me kontrollisime ja mis olid kontrolli järeldused,” vastab aga haigekassa esindaja Parv. 

Seega, sisuliselt haigekassa teab, et nende käest varastatakse raha, et neile esitatakse valearveid, selle tagajärjel kontrollitakse vaid 0,1% juhtumitest. Tundub, et haigekassal on ükskõik, kuidas maksumaksja rahaga ümber käiakse?

“Kindlasti ei ole haigekassal ükskõik, kuidas raha kasutatakse. Teenus, mida ostame, peab olema osutatud ja selgetel tingimustel. Kui läbi selle loo, või tulevad uued küsimused mingi teise raviasutuse tegevuse kohta, võtame kohe tegevused menetlusse,” vastab Parv.

Loo püant peitub aga Ljumami majandusaruannetes. Haigekassa tellimus moodustab sisuliselt kogu nende käibe, millest kaks omanikku on nelja viimase aasta jooksul omakorda kasumina välja võtnud üle 200 000 euro. 

Paratamatult jääb nende lugude puhul mulje, et haigakassa kas ei taha või ei suuda selliseid süsteemseid pettuseid pärssida.