Suure koguse kokaiiniga kaubitsejad mõisteti vangi (1)

Meeste käideldud kokaiinist oleks saanud joobe 22 584 inimest ehk arvulises mõttes ligikaudu pool Pärnu linna elanikest. Staritšenkovi ja Viitkini karistusaja algust arvestatakse 4.oktoobrist 2017.a, Saadi puhul alates 29. novembrist 2017.a.

Kohus leidis, et Staritšenkovi süü võrreldes teiste grupi liikmetega on suurem, sest tema teopanus kuriteo toimepanemisel on oluline, tema korraldamisel pani grupp kuriteo toime. Samuti leidis kohus, et grupi ühine tegevus oli suunatud suure varalise kasu saamisele.

Staritšenkovit ja Viitkinit süüdistati mitmes episoodis. Kohus mõistis ühes episoodis Staritšenkovi õigeks ja teises lõpetas kriminaalmenetluse. Esimese episoodi puhul loobus prokurör esitatud süüdistusest ja teise episoodi puhul leidis kohus, et Staritšenkov  valdas kanepit, mida ei olnud suures koguses, enda tarbeks. Viitkini mõistis kohus õigeks narkootilise aine kanep omandamise episoodis, kuna prokurör loobus süüdistusest.

Kohtumenetluse käigus on kaitsjad teinud etteheiteid kriminaalasja kohtueelse menetluse kohta, et üks uurijatest on süüdi mõistetud ametialaste kuritegude toimepanemises. Samuti leidsid kaitsjad, et uurimise osas tõstatab kahtlusi see, et teine uurija on kohtu alla antud.

„Kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, mis näitaks, et kaitsjate poolt nimetatud uurija oleks süüdi mõistetud käesoleva kriminaalasja menetlemise käigus toime pandud ametialaste kuritegude eest või uurija suhtes käiks kohtueelne uurimine või kohtumenetlus seoses tema poolt ametikohustuste rikkumisega, millised oleks aset leidnud käesoleva kriminaalasja kohtueelses menetluses,“ selgitas kohtunik Piia Jaaksoo täna koos rahvakohtunikega kohtuotsust kuulutades.

Kohus leidis, et kaitsjate arvukad viited, et kriminaalasja eeluurimine võis olla toime pandud menetlusnormide rikkumisega kahe uurija või mõne kolmanda menetleja poolt, on paljasõnalised ja tuleb jätta tähelepanuta.

Samuti on süüdistatav Staritšenkov teinud kohtuistungil avaldusi tema väidetavate õiguste rikkumise kohta eelvangistuses viibimise ajal - kinnipidamistingimuste ja arstiabi võimaldamise/mittevõimaldamise kohta.

„Eelvangistuse täideviimist vahistatu puhul reguleerib Vangistusseadus ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid. Seega kui vahistatu leiab, et tema õigusi eelvangistuses viibimise ajal rikuti, oli tal võimalik oma õigusi kaitsta haldusmenetluse seaduses sätestatud reegleid järgides. Eelnimetatud väidetavate vahistatu õiguste rikkumise asjaolude kindlakstegemine või kaebuste lahendamine ei ole käesoleva kriminaalmenetluse esemeks,“ selgitas kohtunik Piia Jaaksoo.

Lisaks eeltoodule on kohtus tõstatatud kaitsjate poolt küsimus, et käesolevas kriminaalmenetluses on isikuid survestatud andma mentlejatele soovitud ütlusi.

Kohus aga leidis, et kohtuotsuse tegemisel tõendina kasutatavad isikute ütlused ei ole saadud menetlusnorme rikkudes. Kuigi kohtus ristküsitlemise käigus nii mõnigi tunnistaja avaldas, et kohtueelses menetluses ülekuulamisega seotud toimingute ajal tundsid nad survet (kohustus ilmuda, politsei poolt menetlustoimingutele viimine vms), siis kinnitasid kõik, et kohtuistungil andsid nemad ütlusi asjaolude kohta nii nagu teadsid ja mäletasid, keegi ei ole neid mõjutanud ja sundinud teatud liiki ütlusi andma.

Kohtuvaidlustes taotles prokurör, et süüdistatavatelt ära võetud ja leitud sularaha tuleb konfiskeerida kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise alusel. Prokurör ei ole aga konfiskeerimise taotlust põhjendanud ega esitanud kohtule ühtki konkreetset faktilist asjaolu ja tõendeid selliste asjaolude kohta, mis  annaks aluse eeldada,  et isikud on neilt ära võetud raha saanud kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel. Seega leidis kohus, et konfiskeerimise esmast alust ei esine ja prokuröri taotlus tuleb jätta rahuldamata.

Süüdistatavad olid varem kriminaalkorras karistatud. Mehed peavad tasuma riigituludesse sundraha ja 1/5 ekspertiisitasust.

Seaduse näeb ette narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, kui see on toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil karistuseks kuus kuni kakskümmend aastat või eluaegse vangistuse.

Kohus arutas asja üldmenetluse korras koos rahvakohtunikega.

Kohtuotsus ei ole jõustunud.