"Puuduta mind"; Kaja Keil; Anu Saagim; Sirje Presnal
Puuduta mind
28. detsember 2018, 11:25

Vaata saadet „Puuduta mind!“ igal neljapäeval kl 18 ÕL veebist ja FBst.

Nüüd on võimalik kõiki saateid kuulata ja alla laadida ka Soundcloud'ist

VIDEO | „PUUDUTA MIND“ 58. SAADE | Ajurveeda edendaja Kaja Keil paljastab hästi hoitud saladuse – iidse vananemisvastase retsepti (16)

Igal nädal kostitame sind põneva veebisaatega „Puuduta mind!“, kus külalisteks on nõiad, šamaanid, ravitsejad, ufoloogid, haldjad, elukunstnikud, teadlased, koolitajad, hüpnotisöörid ja paljud teised põnevad persoonid. Müstilistele teemadele spetsialiseerunud Õhtulehe ajakirjaniku Sirje Presnali ja Õhtulehe veebi loovjuhi Anu Saagimi 58. saate külaliseks on praktilise ajurveeda edendaja Kaja Keil, kes räägib seedetulest.

Uurime Kajalt kuidas hoida oma seedetuli põlemas? Millised toidud ja joogid on seedetule suurimad vaenlased ning mida ja millal võiksid süüa, et sinu seedimine laabuks probleemideta? Info, mis peale pikki pühi kuldaväärt neile, kes hea ja paremaga patustada armastavad. 

Vaata saadet „Puuduta mind!“ igal neljapäeval kl 18 ÕL veebist ja FBst.

Nüüd on võimalik kõiki saateid kuulata ja alla laadida ka Soundcloud`ist  SIIT!

"Puuduta mind"; Kaja Keil Foto: Teet Malsroos

Mis on elu tõeline allikas?

Tuli on elu allikas. Ilma päikeseta ei ole elu Maal võimalik ning hämaruses kasvavad taimed ei sirgu kunagi elujõuliseks. Tules peitub elu pühadus. Hinge tasandil valgustab see igaühele ainuomast õiget rada. Meelel aitab tuli selgelt eristada meid päriselt teenivaid tegevusi neist, mis toidavad alati veidi täitmatut ego. Füüsilisele kehale tagab tuli hea tervise, mis omakorda on võimalikult pika ja õnneliku elu absoluutseks ja ka esmaseks garantiiks.

Seedetuli agni on päikese väljendus keha tasandil. Kaminasse tuld tehes ei piisa alati sellest, kui see korra süüdata ning siis omapead jätta. Samuti ei põle kõik materjalid ühtemoodi, märjad puud ei lähe sama kiiresti põlema, kui kuivad ning valede asjade lõkkesse viskamine võib lõppeda halbade üllatustega. Seepärast õpetab ajurveeda sööma värskelt valmistatud sooja toitu ning vältima sobimatuid kooslusi.

Seedimise kvaliteedist sõltub, kas silmad säravad ja meel on selge või külastavad meid pidevalt haigused ning muremõtted. Viimased saavad alati alguse liiga nõrgast või ülearu tugevast tulest. Kui vajaliku eristamine mittevajalikust ei toimi ladusalt, tuleb kohe mängu ama ehk kõigi haiguste juurpõhjus.

Sama lugu on mentaalse ama'ga, mis saab alguse seedimata emotsioonidest ja tunnetest, mis ei ole leidnud väljapääsu. See võib avalduda näiteks lõppematus pisaratevoolus või hoopis äkkvihas. Mentaalse ja emotsionaalse ama'ga on kohati isegi keerulisem ümber käia kui füüsilisega, kuid mõlemad on teineteisega tihedas seoses.

Näiteks pigistab kurbuse allasurumine südame kokku ning tekitab mõru maitsega tunde, et keegi mind ei armasta. Magusa maitse puudujääki pikema aja jooksul sobimatu toidu ja eluviisiga korvates tekib ühel hetkel põletamata jääkide üleküllus.

Kuidas käib tule alalhoidmine?

Alati peab arvestama sellega, et kõigile ei ole loodus kaasa andnud sama palju tuld. Sulle sobilik ei pruugi samamoodi sobida sinu sõbrale ja vastupidi. Samuti varieerub agni intensiivsus kooskõlas looduse rütmidega: teatud ajal ongi asju kergem seedida. Nii nagu purjetada on mõttekas siis, kui on piisavalt tuult, on mõistlik süüa kõige tugevam eine keskpäeval, mil looduse tuli lõõmab suurima leegiga.

Oma rolli mängivad veel pidevalt nö üle ääre voolavad dosha'd ehk see, mida me enesele alateadlikult ligi tõmbame. Sarnane suurendab sarnast. Näiteks on Pitta-tüüpi inimestel küll loomulikult hea ainevahetus, kuid liigne tuli hakkab ühel hetkel elu igas mõttes põletama ja sõbralikust tulest saab hoopis kaval vaenlane.

Vata oma õhule omase kaootilisusega on arusaadavalt pea alati hädas ebaregulaarse seedimisega. Kapha raskus aga kustutab tuld ja paneb ka kõik protsessid aeglasemalt käima. Energeetiliselt kokkusobimatud toidukooslused on üks olulisemaid põhjusi, miks tänapäeval on nii palju gluteeni- ja laktoositalumatust, eri tüüpi allergiaid või ärritunud soole sündroomi.

Ajurveeda mõistes on see lihtsalt üks suuremat sorti kaos seedetule osakonnas, kus agni on pidevalt üle koormatud eri tüüpi maitsete ja energeetikaga, mida on pea võimatu seedida. Samas ei pruugi needsamad toiduained eraldi süües ja õigel viisil valmistatuna kunagi probleemi tekitada. Banaani ja piima kokteil on koos ja külmalt tarbides soolestikule tõeline viitsütikuga pomm, kuid eraldi süües toidavad need elumahlasid.

Kord juba tasakaalust välja viidud süsteemi on mõnikord üsna vaevaline üleöö korda saada, eriti siis, kui me teadmatusest ise sellele kaasa aidata ei oska. Näiteks on melon üks kõige ebasobivamaid variante magustoiduks, kuna see vajab seedimiseks väga tugevat tuld ega sobi kokku peaaegu ühegi teise toiduainega. Tihtipeale on see üheks paljudest lihtsatest näidetest, mis tekitab ahhaa-elamust, mõistmaks, miks viimasel koosistumisel nii "tervislik" ja kalorivaene melon või ka arbuus magustoiduna kõik eelneva ära rikkus ja tekitas terveks õhtuks raskustunde.

Veega me ju tavaliselt kustutame tuld ja vesi on omaduselt ka väga raske. Kui magustoidu kõrvale sai joodud veel piimaga kohv või melonile tupsutatud vahukoort, tekib seedetule osakonnas streik, mis võib väljenduda ärritunud soole sündroomina. Lisaks on järjekordse ama tekkimise tõenäosus garanteeritud, mis omakorda veelgi tuld kustutab.

Kas seedetule häireteta põlemise tunnuseks on alati regulaarne hea söögiisu?

Täpsem oleks küll öelda nälg, kuna seda on võimalik tõepoolest ka füüsiliselt tunda. Pidev isutamine seevastu tekib mitte kõhus, vaid hoopis peas ning on ilmselge märk agni nõrkusest. Tihe hundiisu omakorda ei viita seedetule tugevusele, vaid pigem liiga suure leegiga põlemisele.Töökorras agni korral liigub toit seedekulglas salaja ehk ilma kuuldavate mulinate ja röhitsusteta, pärast sööki ei teki kohe vajadust leiba luusse lasta, hingeõhk on meeldiv ja keel nähtava katuta, tualetis käimine on regulaarne ega tekita mingisuguseid vaevusi.

Samuti on kerge hingata, kehatemperatuur on stabiilne ning lihased toonuses. Mentaalsel tasandil on meeled ärksad, mõtlemis- ja eristamisvõime terane ning juba kogetud sündmuse juurde ei tulda ikka ja jälle uuesti tagasi, kui see ei ole just hetkeolukorras vajalik. Pidevalt vanade heade aegade taganutmine ei tähenda midagi muud kui viimase piirini äraväsitatud agni ja hapu maitse puudumist. Et asja mitte väga keeruliseks ajada, võib väikese testina pärast lauast tõusmist endalt kohe küsida, kuidas tunneb ennast füüsiline keha. Tule tugevuse "eksam" on edukalt sooritatud, kui ei seistes, istudes, käies, lamades, naerdes ega ka hingates kusagilt ei pigista.

Kas on olemas lihtsaid ja praktilisi nippe, millega saab juba enne sööki tuld veidi suuremaks puhuda?

Näri enne sööki väike tükk ingverit koos näpuotsatäie soola, soovi korral koos laimiviiluga.

Väldi toidu kõrvale joomist, eriti külmi jooke.

Ära söö korraga rohkem, kui mahub sinu kahte peopesasse. Täida kõht vaid 2/3 osas maksimumist ja ülejäänud ruum jäta agni'le töötamiseks.

Kasuta toidu valmistamisel soojendavaid vürtse.

Söö värskelt valmistatud sooja toitu.

Tee üks päevane ajurveeda paast.

Mis on seedetule suurimad vaenlased?

Sarnaselt mõne teise üldise tõekspidamisega ei kehti ajurveedas ütlus vähe, aga tihti. Kogused ja optimaalne vahe toidukordade vahel taandub samuti individuaalsusele, millele alati sekundeerib regulaarsus. Liiga tihe ja pidev vahepalade näksimine pigem alandab tuld. Sama mõju on ka toidukordade vahelejätmisel ning siis ühekordsel liigsöömisel.

Tuli ei saa enne järgmise koguse saabumist taastuda ning väsib sõna otseses mõttes ära. Füüsiline keha armastab üle kõige rutiini: iga päev samal ajal söömine annab võimaluse seedemahlad juba varakult ette valmistada ning tagada, et tuli lõõmab õigel ajal paraja leegiga.

Kõige otsesemalt kustutavad seedetuld kõik toidu juurde tarbitavad külmad joogid ja üleüldse liigne vedelik. Vähemalt pool tundi enne ja tund pärast sööki tuleb kasuks mitte juua. Kui, siis vaid mõni lonks kuuma vett või vürtsiteed söömise ajal.

Kõik külmad magustoidud mõjuvad seedimisprotsessile samuti peatavalt. Näiteks jäätis oma väga raske ja jaheda omadusega. Ka päeva jooksul ei ole sobilik juua korraga suuri koguseid külmi jooke. Väikeste lonksudega kuuma vee või mõne soojendava vürtsitee joomine teeb agni'le head ning vajalike liitrite hulk tuleneb individuaalsest sobilikkusest. 

Mis kustutavad kõige enam tuld?

Sobimatud toidukooslused. Liigne külm vedelik. Toores ja külm toit. Üle öö ja kaua seisnud toit. Kõik säilitusained ja kemikaalid. Rafineeritud suhkur. Geenmuundatud ja keemiliste väetistega kasvatatud toit. Loomne toit. Alkohol ja kunstlikud ergutid. Iilma füüsilise näljatundeta söömine. Kiirustades ja närvilises keskkonnas söömine. Sportimine ja seks vahetult pärast söömist.

Hästi hoitud saladus on ajurveeda iidne vananemisvastane retsept, mis see täpsemalt on?

On neli asja, mis kõik tõstavad organismis nn noorusehormoonide - kasvuhormooni ja DHEA taset. Ehk siis igavese nooruse neli tugisammast on: praanatoit, mille osakaal päevases toiduratsioonis peaks olema õige. Õigel ajal söömine. Üks kord nädalas paastumine või koormusvaba päev. Liikumine.

Mis on praanatoit?

Praanat ehk elujõudu andvad toiduained on: mesi, selitatud või ghee, äsja nopitud puuviljad ja marjad - külmutatuna ja kuivatatuna on neis praanati vähem. Samuti täisteravili, oad, pähklid, seemned, köögivili. Naturaalsed piimatooted, millest esikohal värskelt lüpstud piim ja loomulikult munad.

Parim ongi värske ja äsjavalmistatud toit. Mida aga tehakse? Süüakse palju suhkrut ja rafineeritud nisujahu, kooritud riisi, tšipse, popkorni. Need kõik, samuti banaan, on kõrge glükeemilise indeksiga GI, mis tõstab insuliinitaset.

Mida tähendab õigel ajal söömine?

Kuni tegeliku keskpäevani peaksime me sööma ainult praanatoitu. 30-40 minutit enne ja pärast keskpäeva ei tohiks aga süüa üldse, sest see on aeg, mil käivitub organismi nn antiviirusprogramm. Pärast seda ei pea väga range olema, sest keha omastab siis ainult kasulikku. Kahjuliku, isegi kõrge GI-ga toidu, tõrjub ta välja.

Pärast päikeseloojangut tuleb taas olla hoolas. Võib süüa piimatooteid, puuvilju, marju, seemneid, pähkleid, rafineerimata taimeõli, rohelist ja köögivilja, ent mitte kõrge GI-ga kartulit, porgandit, peeti. Tegeliku keskpäeva leidmiseks tuleb päikestõusu ja -loojangu aeg jagada pooleks.

Miks soovitatakse kord nädalas paastumist või koormusvaba päeva?

Pikaajalised uuringud on näidanud, et see tõstab nn noorusehormoonide taset inimese vanusest sõltumata. Ühepäevast paastu, st veepäeva kord nädalas võiks pidada korrapäraselt. Kui tervis ei luba, võib paastumise asemel teha nädalas ühe koormusvaba päeva, mil juua vett ja värskelt pressitud mahlu ning süüa puu- ja köögivilju. Kindlasti ei tohi paastupidamisel muutuda fanaatikuks, ka ei ole hea pikalt nälgida, sest see on organismile stress, mitte aga rõõm, mis ta olema peaks.

"Igavese nooruse" neljas tugisammas on liikumine. Milline?

Niisugune füüsiline tegevus, mis meeldib. Uuringute järgi on kasvuhormooni tõstmiseks parim sörkjooks. Ent kehale on harmoonilisemad kõndimine, võimlemine, jooga, venitus- ja lõdvestusharjutused. Ajurveeda seisukohast on kehakultuur hea, tippsport aga mitte, sest maailmarekordite püstitamine on ülim pingutus, mis kulutab ojas-energiat.

Vaata saadet „Puuduta mind!“ igal neljapäeval kl 18 ÕL veebist ja FBst.

Nüüd on võimalik kõiki saateid kuulata ja alla laadida ka Soundcloud`ist SIIT!

"Puuduta mind"; Kaja Keil; Anu Saagim; Sirje Presnal Foto: Teet Malsroos