Foto: AFP/Scanpix
Blogid
11. detsember 2018, 07:19

Kuidas vormiti koostööd Ühtse Venemaaga (4)

„Oleme Ühtse Venemaaga pidanud läbirääkimisi ning juhatus on esimest korda lepinguteksti arutanud ning omapoolsed korrektiivid sisse viinud,“ ütles toonane Keskerakonna infojuht Evelyn Sepp 2004. aasta mais.

Kui paber sai lõpuks allkirjad, oli selle nimeks koostööprotokoll, ja sellel polnud Edgar Savisaare allkirja. Surnult sündinud dokument, kuigi sellest valimiste ja muude poliitiliste mullistuste ajal ikka ja jälle räägitakse ning imestatakse, miks see on tühistamata.

Tõtt öeldes on 11. detsembril 2004 allkirjad saanud lüheldane koostööprotokoll nii mittemidagiütlev, et pole vahet, kas see ootab kusagil lauasahtlis paremaid aegu või mitte. Sissejuhatuse lausestus võib tänapäeval küll mõnda häirida: „Pooled lähtuvad Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni välispoliitilistest suundadest võrdsele usaldusväärsele partnerlusele ja pikaajalisele koostööle.“

Lubatakse pidada konsultatsioone ja vahetada infot aktuaalsetes küsimustes, mis puudutavad riikidevahelisi suheteid, jagada kogemusi erakonna ülesehitamises kohta, korraldada ekspertide kohtumisi ning vahetada erineval tasemel delegatsioone. See kõik on suures osas tegemata jäänud ja ilmselt pole lähemaski tulevikus kavas ka. Nii võiks selle protokolli tõesti rahulikult kehtetuks tunnistada.