Saund

Filmimuusika elav legend Michel Legrand esineb Tallinnas 

Ohtuleht.ee, 10. detsember 2018 12:29
Michel LegrandFoto: pressimaterjal
11. detsembri õhtul annab Tallinnas kontserdi filmimuusika elav legend Michel Legrand - mees, kes on loonud muusika enam kui 200 linateosele ja telesaatele.

Maailmakuulus helilooja, džässpianist ja dirigent Michel Legrand on kolme Oscari, Kuldgloobuse ja viie Grammy auhinna võitja. Tema looming on ülipopulaarne üle kogu maailma. 1964. aastal valminud kultusfilmi “Cherbourgi vihmavarjud” muusika tõi Legrandile maailmakuulsuse ja filmis kõlanud laulust "Jään sind ootama" sai hitt.

Neli aastat hiljem valminud laul “Tuuleveskid” teenis autorile esimese Oscari ja nautis samuti ülemaailmset menu. Mõlemad laulud on püsinud juba aastakümneid ka eesti muusikute repertuaaris, Tallinna kontserdil esitab neid Helin-Mari Arder.

Samal teemal

Michel Legrand on teinud koostööd maailma muusikaareeni nimekaimate artistidega, teiste hulgas Frank Sinatra, Charles Aznavouri, Barbara Streisandi ja Liza Minnelliga. Muusikamaastikul peetakse teda geniaalseks loojaks, kelle peale võib alati kindel olla.

11. detsembri õhtul kell 19 astub maestro Tallinnas Alexela kontserdimajas publiku ette oma maailmaturnee raames, et esitada klaveril surematuid meloodiaid, saatjateks laval Estonian Dream Big Band ja külalisesinejad. Kõlab kullaprooviga looming, mis on lummanud kuulajaid üle kogu maailma. Publiku suure huvi tõttu on müügil lisakohad. 

Michel Legrand teadis, et tahab olla muusik juba kuue-aastaselt

Muusika on Michel Legrandi ellu lausa sisse kirjutatud. Ta sündis Pariilis muusikute peres. Dirigendist ja heliloojast isa Raymond Legrand töötas selliste kuulsustega nagu näiteks Edith Piaf ja Maurice Chevalier. Legrandi ema oli armeenia päritolu muusik Marcelle der Mikaelian.  

“Ma teadsin instinktiivselt, et ei taha raisata aega õppimaks asju, millega mul pole midagi peale hakata. Ja nii ma ütlesin emale, et ma ei lähe kunagi kooli. Ma olin põrandal pikali ja karjusin täiest kõrist. Ema läks tööle, õde oli koolis, ja mina jäin üksi pisikesse Pariisi korterisse. Õnneks oli kodus raadio, kuulasin seda. See oli 1935-36 aastal. Charles Trenet ja Mireille Hartuch lõid väga huvitavaid laule. Õnneks oli korteris ka klaver ja sellest sai minu ainuke sõber. Algul otsisin sealt üles viisid, siis harmoonia, ja nii hakkasin ise laule looma,” räägib Legrand.   

Legrand oli omamoodi imelaps. Juba viie- või kuue-aastaselt teadis ta, et tahab kirjutada muusikat. “Ema sai aru, et ainus asi, millest ma huvitusin, oli klaver. 1942. aastal, kui olin kümne-aastane, keset kõige karmimat teise maailmasõjaaegset saksa okupatsiooni, võeti mind erandkorras vastu  Pariisi konservatooriumi. Kui lõpetasin konservatooriumi, olin kahekümne-aastane ja tundsin, et võin teha kõike,“ meenutab Legrand. „Tundsin, et võin kirjutada sümfooniat, võin olla virtuoosne klassikapianist – aga selleks pean harjutama 12 tundi päevas. Võin olla džäss-pianist – seda armastasin ma väga, sest sain olla vaba ja lihtsalt improviseerida. Võisin olla laulja, dirigent. Mu eluunistus oli teha seda kõike. Aga selle unistuse keskmes oli teadmine, et üks hea meloodia trumpab kõik muu üle. See teadmine oli minu sees juba väga ammu,” räägib Legrand, viidates ajale, mil algas ta muusikaline haridustee ehk siis kolme-aastaselt, kui isa perekonna maha jättis. 

Maailmakuulsaks sai Legrand 22-aastaselt pärast laulu „I Love Paris“ avaldamist. Salvestust müüdi üle kaheksa miljoni eksemplari ja sellest sai kõigi aegade instrumentaalsalvestuste üks suurimaid bestsellereid.

Filmiga “Cherbourgi vihmavarjud” sai Legrand filmimuusikali kui žanri alusepanijaks. Erakordne on see, et 1964. aastal valminud Jack Demy “Vihmavarjudes” pole kõnet. Kõik tegelased suhtlevad omavahel vaid lauldes. Film oli novaatorlik ja paljud keeldusid raha alla panemast. Lõpuks leidus üks produtsent, kes julges oma raha sinna alla panna ja film sai üle noatera teoks. Läbi selliste võitluste ja katsumuste sündis üle kõigi aegade üks kuulsamaid linateoseid, mida loetakse filmiajaloo kurioosseimaks filmiks, seda just tavatu muusikakasutuse poolt.    

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee