Tüdrukul oli kallim küll olemas, aga too ei teinud pulmadest juttu. Seega kuulas tüdruk naiste juttu kikkiskõrvu ja läks koos nendega nõia juurde, kes pidavat kõik soovijad paari panema.
Nõid otsis välja paksu köite, mis pidavat olema Seitsme Moosese raamat ja seal olevat kirjas, kas Helene saab kallimale mehele või mitte. Kuid nõidumiseks on vaja ka Petseri kloostri küünlaid, mis maksavad kümme krooni, ning nõialegi sama palju sõidu- ja päevaraha Petseris käimiseks. Järgmine kord tahtis viimane uuesti raha, sest olevat vaja mingit saladuslikku pulbrit, et seda õhtul kallimaga voodisse minnes linadele raputada. Abi sellest polnud. Nagu ka soovitusest mehel teatud kohast karvu lõigata. Selle abinõu teatavakstegemise eest nõuti Helenelt kuldsõrmust, 30 krooni ja ühe hõberubla.
Kui karvalõikamisestki polnud tolku, läks ta kriminaalpolitseisse, kus nõida hästi teati. Olevat mitu korda karistatud vana petis ja kelm. Seekord saatis kohus Helenele mesijuttu ajanud nõia neljaks aastaks vangiroodu, kirjutab Maa Hääl 10. detsembril 1932.
Kommentaarid