Marika Valk: „Oli palju poliitikuid, kes Kumu ehitust ei toetanud – et pidu katku ajal ja pensionärid jäävad leivata.“ (10)

Marika Valgu elus on kaks suurt armastust: Heinz Valk kui abikaasa ja muuseum kui institutsioon. Viimaseid –  erinevalt ühest ja ainsast kaasast – on olnud mitu. Peale laste ja lastelaste üleskasvatamise on Marika elutöö olnud kahtlemata Kumu ülesehitamine. Marika Valk ja Kumu on mõnes mõttes sünonüümid. Kes teab, kas meil olekski täna Kumu, vähemalt sellist Kumu, mida käiakse imetlemas lähemalt ja kaugemalt, kui poleks Marika Valgu taolist müürist läbiminejat? 

Millist hinda ta muuseumi valmimise eest maksis, teab ta vaid ise. 2006 oli Kumu valmis. Kaks aastat hiljem tunnistati Kumu Euroopa aasta muuseumiks ja Marika pani oma ameti maha…

„Väga õigel ajal. Minu poolt oli kõik tehtud,“ on tal lihtne põhjendus. Ent vana arm ei roosteta: nüüd ehitab Marika üles Lihula muuseumi.

Tänavu märtsis valiti teid Lihula muuseumi juhatajaks. Kas 17 aastat Kumu ülesehitamisega seotud peavalusid (kuigi kindlasti ka rõõme) oli veel vähe, et tuli endale uus koorem selga võtta?

See oli puhas juhus. Kuna meil on juba ammusest ajast maamaja Läänemaal,  siis aeg-ajalt käin ka Lihulas, kus ühel päeval kohtusin juhuslikult Lihula tollase vallavanema Varje Ojala-Toosiga, kes oli just Lihula mõisa ellu äratamas.