Mis kuulub eestlase sünnipäevalauale

 “Nõukogude aeg tõi 1960. aastatel peolaualale kartulisalati, samasse aega jäi ka komme serveerida paremat sorti keedu- ja suitsuvorsti lõike ning rohelisi konservherneid,“ tõdeb Kannike, et eks külalistele püüti defitsiitset kaupa pakkuda. Magustoitudest oli tollal üsna levinud, aga praegu kaunis unustusse jäänud kissell vahukoorega.  

Sama kinnitavad ka äsja lõppenud Eesti Rahva Muuseumi ja maaeluministeeriumi ühisele kogumisvõistlusele „Jäädvusta oma sünnipäevalaud igaveseks" saadetud 25 kaastööd, mis kirjeldavad oma pere sünnipäevatoite. Samuti laekus inimestelt arvukalt fotojäädvustusi eri aegade sünnipäevalaudadest. Eriti väärtuslikud on Kannikese sõnul üksikasjalikud kirjeldused konkreetsetest sünnipäevapidudest alates 1930. aastatest kuni tänapäevani. „Rõõmustav on ka see, et materjale saatsid eri vanuses inimesed ning ka mitmed väliseestlased. Näiteks Jüri Lepisk Rootsist saatis kringliretsepti, mida ta sünnipäevade puhul valmistab, ning samuti pilte Eesti vabariigi 100. sünnipäevaks küpsetatud uhkest kringlist,“ ütleb Kannike. Kringel on vanem ja levinum sünnipäevamaius kui tort ja väliseestlastele on just kringel siiani tüüpiline eestipärane peoroog.    

Järgmisel aastal peaks sünnipäevalaudadest sündima ka näitus.