Näitusel on kõrvuti Friedrich Reinhold Kreutzwald Weizenbergi büsti ja Köleri portreena. Foto: Teet Malsroos
Inimesed
6. detsember 2018, 14:53

GALERII | Kadriorus avatakse Köleri ja Weizenbergi suurnäitus

Kadrioru lossis esitleti täna Eesti Kunstimuuseumi 100. sünnipäeva pidustuste võimsat avapauku - Eesti kutselise kunsti alustalade Johann Köleri ja August Weizenbergi loomingu näitust "Alguses olid ... Köler ja Weizenberg".

Näituse kuraator Mai Levin rääkis pressikonverentsil, et kunstnike elukäigus oli paljugi sarnast. Nii Köler (1826 - 1899) kui ka Weizenberg (1837 - 1921) olid pärit lihtsast ja vaesest talupojaperest. "Mõlemad alustasid käsitöölistena ja jõudsid kunstis kõrgele."

Paremalt: näituse kuraator Mai Levin, Eesti Kunstimuuseumi direktor Sirje Helme, Kadrioru kunstimuuseumi direktor Aleksandra Murre ja Eesti Kunstimuuseumi kuraator-koguhoidja Kerttu Männiste. Foto: Teet Malsroos

Mõlemad kunstnikud saavutasid loominguküpsuse Itaalias, veetsid palju aega Peterburis ja jätsid selle metropoli kunstielule oma jälje. Köler oli Aleksander II joonistusõpetaja ja Peterburi kõrgseltskonna portetist, paljuski baltisakslaste toel tegutsenud Weizenbergi skuptuurinäitus aastal 1878 aga oli esimene eesti kunsti näitus Eestis. Mis veel väga oluline: kumbki kunstnik ei salanud erinevalt mitmest eesti soost eelkäijast oma rahvust.

Näitusel on eksponeeritud ka Köleri eskiis Tartu Peetri kiriku altarimaalile "Tulge minu juurde kõik ...". Samal teemal valmis Köleril Tallinna Kaarli kiriku fresko. Foto: Teet Malsroos
Weizenbergi skulptuurid toovad esile Köleri maalide värvikirevuse, Köleri maalid aga Weizenbergi loomingu valevuse, toonitas kuraator Mai Levin. Foto: Teet Malsroos
Weizenberg elas paar viimast eluaastat Kadrioru lossi merepoolses tiivas, kuhu ta koondas  nii enda kui ka Tallinna linna päralt olevad skulptuurid. Foto: Teet Malsroos

Eesti Kunstimuuseumi direktori Sirje Helme sõnul tähistab kunstimuuseum järgmisel aastal 100. sünnipäeva. Juubeliaastal on kavas veel kaks suurnäitust:  juulis avatakse Kumus kuraator Eha Komissarovi juhtimisel "Avatud kollektsioonid. Sõna saab kunstnik", detsembris aga sealsamas "Eneseloomine. Emantsipeeruv naine Eesti ja Soome kunstis",  mis valmib koostöös Ateneumiga.