ÕL GALERII | 21aastane riigikokku pürgija: poliitika on nagu märulifilm (82)

Kuidas elu selliseid keerdkäike pakub, et juba 21aastaselt poliitikasse sukelduda ja suisa riigikokku pürgida?

Õpin Tartu ülikoolis politoloogiat ehk minust saab kunagi niikuinii puhtatõuline poliitik. Paar kuud tagasi võttis minuga ühendust peretuttav Liisa Oviir, kes küsis, kas oleksin nõus sotside nimekirjas kandideerima. Arvasin algul, et see on tüngakõne, aga mõtlesin sellele niipidi, et kui tahan kunagi niikuinii riigikokku minna, siis tahan kogenematu olla noores eas, mitte 40aastaselt.

Miks kandideerite just Sotsiaaldemokraatide ridades? On ka teisi poliitjõude, mis on noorte seas popid.

Mulle meeldib sotside poliitika noorte suunal. Üks peamisi faktoreid oli näiteks noortefond, millega tahetakse parandada noorte täiskasvanute majanduslikku toimetulekut. Kuna mind huvitab ka julgeolekupoliitika, siis Marina Kaljuranna liitumine sotsidega oli faktor.

Harju- ja Raplamaa on vaieldamatult kõige konkurentsitihedam valimispiirkond. Olete üllatuslikult kuues nimi sotside nimekirjas, et panused on siis kõrged? Tahetakse ju ikkagi, et valija teie nime näeks.

Üllatus jah. Arvasin, et jään kogenematuse tõttu ikkagi nimekirjas tahapoole. Aga ma sain paaril korral kokku sotside juhtkonnaga, kellele rääkisin oma kampaania ideedest ja tuleb välja, et see neile meeldis. Natukene sisemisi pingeid see tekitas.

Seda ei karda, et kogemata satutegi riigikokku?

Kohast ma ära ei ütleks. See tähendaks seda, et lõpuks on riigikogus üks noor. Ideaalis näengi ennast noorte häälena.

Mis te seal saavutada tahaksite? Ütlete, et tahate olla noorte hääl, aga mis oleks sõnum?

Läbi aegade on olnud erinevaid poliitikuid. On neid, kes on minust palju vanemad ja lubavad esindada noorte huvisid, aga kui nad jõuavad riigikokku, siis seal tulevad juba teised huvid mängu. See, mida mina saan riigikogus teha, on tõstatada järjepidevalt neid teemasid, mis on noortele olulised.

Mis on praegu noortele olulised?

Näiteks tudengitele võiks olla mingit sorti tudengipalk, et nad ei peaks käima kooli kõrvalt tööl. Mina olen käinud isegi kahel tööl korraga. Eks töölkäimine käib asja juurde, aga see võtab väga palju energiat ära. Bakalaureuseõppes peaks tudeng ikka keskenduma enda arendamisele.

Seda ei karda, et poliitikasse astumine hakkab eraelu segama? Kas riidekapp on luukeredest puhas?

Olen veel nii noor, et kappi ei ole jõudnud ühtegi luukeret tekkida. Sotsiaalelu on olnud ka pigem tagasihoidlik.

Kuidas sõbrad uudiseid vastu võtsid?

Olid kahtlevad ega tahtnud, et ma nii noorelt poliitikasse läheksin. Ma ei ütleks, et noored on puhtalt sotsiaaldemokraatide usku.

On poliitika, poliitikuamet noorte seas üldse popp?

15–16aastaselt ei mõelnud ma üldse poliitikaametile, pigem arhitektuurile ja advokatuurile. Aga mingi hetk hakkasin poliitilisi uudiseid lugema, hakkasin riigikogu istungeid vaatama ja kõik see hakkas mind paeluma.

Mis siis täpsemalt? Kuidas riiki juhitakse, mis toimub kuluaarides või midagi muud?

Poliitiku elu on nagu paberil toimuv märulifilm, kus kunagi igav ei hakka. Advokatuuris tuleks lõputult pabereid liigutada, selleks pead sa ikka olema teatud sorti inimene.

Kuidas muusikaga jääb?

See ei saa minus kunagi otsa. Püüan seda teha maitsekalt ja poliitikaeluga ühitada.

--

Sotside valimisnimekirja Harju- ja Raplamaal veab Marina Kaljurand

„Mul on väga hea meel kandideerida koos nii erakordsete inimestega, kelle seas on vanad ja uued tulijad, kogenumad ja väga noored poliitikud, väga erineva tausta ja kogemustega inimesed. Oleme küll väga erinevad, ent meid kõiki seob üks soov – muuta Eesti inimeste elu paremaks, mitte kõrvalt õpetades või kritiseerides, vaid kõige vahetumalt poliitikas osaledes,“ kommenteeris piirkonna esinumber, suursaadik Marina Kaljurand.

Piirkonna teine number, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist on võtnud sihiks julgustada rohkem inimesi ettevõtlusega tegelema. „Elu maal püsib siis, kui on tööd ning head elutingimused. Harjumaa on Eesti majanduse süda ning seal on suur võimekus ja valmisolek oma elujärge ja -keskkonda parandada, kuid ka siin saame koostöös ettevõtjatega veel palju ära teha. Raplamaal soovin edendada regionaalset ettevõtlust ning kohalike elumajade kordategemist riigi toel.”

Filmirežissöör Kadri Kõusaar ehk piirkonna kolmas number lubab riigikogus seista kultuuri, keskkonna ja laste eest. „Kui kunst suunab ja mõtestab, siis poliitika muudab maailma otse. On olukordi, kus ei saa olla lihtsalt tarbija, vaid tuleb hakata ise retseptivihikut koostama. Mulle on kõige olulisemad kultuur, keskkond ja lapsed. Tahan seista hea selle eest, et ahnus ja rahalembus ei litsuks laiaks väärtusi, millel tegelikult rajaneb meie tulevik,“ ütles Kõusaar.

Lisaks esikolmikule kandideerivad sotsiaaldemokraatide ridades Harju- ja Raplamaal saatejuht ja XIII Riigikogu liige Tanel Talve, populaarse Nami-Nami.ee toiduportaali looja ja kokaraamatute autor Pille Petersoo, TV 3 saate „Eesti otsib superstaari“ osaline, laulja Jüri-Saimon Kuusemets, Saviranna külavanem ja Jõelähtme vallavolikogu liige Merike Metstak, Rapla Kesklinna kooli direktor Tõnis Blank, Swedbanki rahvusvaheliste programmide juht Ilja Borodkin, Kose vallavolikogu liige Ott Valdma, Viimsi Kooli spordikeskuse juhataja, õpetaja ja treener Ain Pinnonen. piirivalvur Mark Tenin, noorsotside asepresident ja välisministri nõunik Madis Roodla, tehnikainsener ja harrastuslendur, endine tippautosportlane Ain Böckler, Keila linnavolikogu liige Mati Õunloo, armastatud näitleja Tõnu Oja ning filmirežissöör, lavastaja ja muusik Hardi Volmer.