Miks sa nii kindel oled, et pole piinlik? Töötasin ise samalaadses, kuigi mitte nii esoteerilise kallakuga vidinate äris müüjana ja loomulikult oli mulle antud korraldus rääkida potentsiaalsele kliendile kauba kohta seda, mida ta kuulda tahtis (järgmisele inimesele võis sama amuleti kohta "uhhuutada" hoopis teist juttu). Ebameeldiv töö oli minu jaoks ja kui mind koondati, siis peale esimest śokki tööst ilmajäämise pärast saabus täielik kergendus. Paljud inimesed teevad paraku olude sunnil töid, mis on nende sisemusega vastuolus, häbiga arveid ei maksa teatavasti.
Muidugi saab, mis see lukufirma siia puutub? Miks see nende asi ja vastutus peaks olema? Kuidas täpselt sa seda tausta uurimist ette kujutad? Nõuavad väljavõtet elanikeregistrist, ostu-müügi lepingut ja isikuttõendavat dokumenti näha? Vaata, et need sul endal siis kaasas on, kui rikki läinud luku pärast oma kodu ukse taga sitsid.
stoori on ju see, et lepingut ei tehtud, 50% makse peale anti ostjakandidaadile võti üle ja mindi ise puhkama. Ostjakandidaat vbolla vaatas, et sai tünga kuna maksta üüripinna dekoreeritud seinte ja suva mööbli eest 9k€ tundubki palju. ja siis tuli suur äripersoon tagasi ja algasid tasemele vastavad läbirääkimised ...
See kivikestele mingite omaduste ja võimete külgepookimine on ikka täielik jamaloogia valdkonda kuuluv värk, aga eks lihtsameelsetelt tulebki raha ära võtta. Kõige ebameeldivam kogu sellise uhhuutamise juures on (lisaks müüdava jama (ükskõik, kas tegu on kauba või teenusega) kõrgele hinnale) kaubaomanike/-müüjate arutu vale, mis kauba reklaamimise juurde käib. Imelik, et neil endal häbi ei ole.
Ostu-müügi lepingus peaks olema kirjas täpne müügiobjekti kirjeldus. Kui lepingus sisaldub peale juriidilise isiku ka kaupade loetelu või viide, et müügiobjekt sisaldab kõike, mis asub kaupluse ruumides, siis müüdi kogu kupatusega. Kui mitte, siis müüdi juriidilist isikut ja selle lepinguid/rendipinda.
KOMMENTAARID (4)