Kristjan Jõekalda ja Teet MargnaFoto: Alar Truu
Tele
4. detsember 2018, 20:44

Kas Kanal 2 plaan on teleprogrammis loobuda produktsioonifirmade toodetud sisust ning hakata saateid ise tootma? (23)

Viimastel nädalatel on palju imestust tekitanud Kanal 2 otsus loobuda Teet Margna produktsioonifirma toodetud saadetest “Kuldvillak” ning “Nädalalõpp Kanal 2ga”. Telgitagustes sahistatakse, et Kanal 2 suur plaan ongi oma kanalist produktsioonifirmade toodetud sisu välja süüa ning selleks, et raha kokku hoida, hakata ise omal jõul saateid tootma. “Mujal maailmas oleks see, mida Kanal 2 praegu teeb, vastuvoolu minek. Ma ei ole küll märganud, et kusagil mujal toimuks sellist konsolideerimist, et telejaamad võtaks tootmise enda kätte ega ostaks seda parimatelt tootmisfirmadelt sisse,” imestab toimuvat kõrvalt vaatav teleekspert Jüri Pihel.

Anonüümseks jääda sooviva endise Eesti Meedia töötaja sõnul on Kanal 2 üldine suund teleprogrammi tegemisel nüüdsest järgmine: välja plaanitakse süüa produktsioonifirmade toodetud saated ja hakata, nii palju kui võimalik, ise saateid tootma, et raha kokku hoida.

Eesti Meedia ning Kanal 2 on teleprogrammi muudatuste kommenteerimisest Teet Margna saadete ümber tekkinud furoori vaimus keeldunud. Õhtuleht võttis Margna ja tema saadete tulevikku puudutava selgitamiseks ühendust ka Eesti Meedia juhtkonda kuuluva Nele Laevaga, kes ütles, et Eesti Meedia ei kavatse enne jaanuari lõppu Kanal 2 programmi puudutavaid teemasid kommenteerida. 

Teleekspert Jüri Pihel: Kanal 2 plaani taga on ilmselt majanduslik rehkendus

Telemajanduse õppejõud ja teleekspert Jüri Pihel, kel telemaailmas kogemust pea 20 aastat, oli nõus kõrvalseisjana hindama kodumaisel telemaastikul toimuvaid muudatusi. Piheli arvates on Kanal 2 väidetav plaan produktsioonifirmad kanalist kaotada vastupidine sellele, kuidas mujal maailmas televisiooni toodetakse. “Võib küll olla, et samad tootmisfirmad omavad nii produktsioonfirmasid kui telejaamu, näiteks nagu Fox, aga need on omavahel täiesti lahutatud bisnisid. Teleproduktsioonifirmad toodavad vabale turule ja kanalid ostavad vabalt turult parimat hinda ja sisu. See on üldiselt mõistlik, tänase päevani,” räägib ta. 

“Võib-olla on Kanal 2 leidnud nüüd sellise valemi, mis ütleb, et teisiti on kasulikum? Mina kõrvalseisjana ja rahvusvahelist televisiooni aduva inimesena ütlen, et mina ei usu, et see nii on, aga mine tea. Ehk on neil mingid plaanid,” kahtlustab Pihel. 

Pihel on ta tähele pannud, et Eestis on tekkinud teinegi huvitav trend: ka meediamajad on hakanud iseseisvalt ja aktiivselt meelelahutusturul tootma ja produtseerima. “Nii Eesti Meedia kui Ekspress Grupp teevad seda. Nad korraldavad kas kontserti, teevad filmi, või mis iganes. Keskkontorist antakse käsk, et meediamajad kirjutaks selle kohta artikleid, vaadatakse, kuidas saaks hästi müüa. Majanduslikus plaanis see kõlab ju hästi ja mõistlikult. Kanal 2 puhul näen ma sedasama mõtteviisi, et mis me raha ikka välja viime. Teeme ise oma tootmisfirma ja teeme ise kõike seda!” 

Piheli sõnul selline süsteem võib küll majanduslikult hästi kõlada, kuid tegelikkuses ei pruugi töötada. “Nii kaua, kuni ei minda firmaga vabale turule, mida ise omatakse, ehk tehakse ainult oma kanali jaoks, hakkavad kõik needsamad hädad pihta, mis olid enne tootmisfirmade tekkimist Eestis. Ehk siis, mõeldakse inimestele tööd välja, mõeldakse, kuidas ülekandejaama võimalikult hästi tööle panna ja kanal kaotab vabaduse teha võimalikult head programmi. Ta peab kasutama oma tootjaid ja inimesi, selle asemel, et olla sõltumatu ja vaba kõige paremate talentide ja ideede saamiseks turul. Ise kanali inimesena ma ütlen, et mul oli väga raske omal ajal selle uue süsteemiga leppida, sest ma olin harjunud kõike ise juhtima. Eks me kõik tahtsime ise kõike omada ja teha. Aga elu näitas, et vabale turule minek tegelikult ikkagi rikastab ekraani, annab talentidele paremat tööd ja lõppude lõpuks igasugune konkurents on mõistlik,” analüüsib ta.

Piheli arvates on Kanal 2 ja Eesti Meedia plaani taga majanduslik rehkendus ning soov kanalit uuendada ja parandada. Kui nad on välja arvutanud, et nii on kasulik ja hea, eks nad proovivad siis ära,” nendib Pihel. Kuid praeguse plaani asemel on Pihelil välja pakkuda parem plaan: “Nad võiks teha vabaturu tootmisfirmasid kolm-neli. Ise müüa siis Kanal 2-le või kellele iganes.”

Telegruppide rahalugemine võib välja vihastada nii suured talendid kui suuremad produktsiooniinimesed 

Piheli hinnangul võib Kanal 2 väidetav plaan neid endid tagumikust pureda, kuna meediamaastik on niivõrd kompleksne, et taolised suured muudatused võivad lõppude lõpuks olukorda veelgi hullemaks teha. “Meediamaastik ei ole kõige tavalisemate laomüügi-odavmüügi vahenditega tehtav. Meediamaastik on hirmus tundlik ja keeruline, seal on tohutult palju komponente: publik, tegijad, talendid, hästi palju suuri isiksusi. Kui sa ikka kaks Eesti kõige suuremat talenti välja vihastad, on jube keeruline pärast asendada neid keskpärastega või algajatega,” osutab Pihel oma jutuga Teet Margnale ja Kristjan Jõekaldale.

Piheli sõnul on Eestis televisiooni vaatamine, nii kummaline kui see ka tänapäeva interneti ja Netflixi maailmas ei tundu, viimasel viiel aastal hoopiski kasvanud ning inimesed vaatavad päevas telerit mõned minutid rohkem. Seega põhjus, miks telemaastikul muutused toimuvad, ei seisne selles, et väheste vaatajate tõttu kulutusi koomale tõmmatakse. Põhjus seisneb Piheli sõnul hoopis selles, et Eesti mõlemad suured telegrupid, ehk Kanal 2 ja TV3, on hakanud rohkem kasumi peale mõtlema.

“Kanal 2 ja TV3 on viimased aastad pannud teletootmisesse rohkem raha, kui nad on sellest tagasi saanud. Seda konkurentsi pärast, võib-olla lihtsalt tulevikusuunitluste pärast. Täna mulle tundub, et on käes see aeg, kus mõlemad grupid hakkavad rohkem raha lugema. See on kindlasti asi, mis on väga uus. Siiani nad mõlemad ikkagi kulutasid ära selle, mis nad teenisid. Loomulikult kanali omaniku jaoks ei ole see midagi rõõmustavat,” nendib teleekspert.

Piheli sõnul hakkavad raha kokku hoidma konkurentidest Kanal 2 ja TV3 korraga. Sellega võivad kaasneda aga probleemid teistes süsteemides. “Eesti on väga väike riik ja siin on väga ohtlik see, kui sa oma talendid väga näljapalukile jätad. Siis neid lihtsalt ei pruugi olla ega tulla. See on nagu Eesti filmiga - kui režissöör iga kümne aasta tagant ühe filmi teeb, ei õpigi ta filmitegemist ära,” hindab Pihel.

Mis saab sellise stsenaariumi korral Eesti produktsioonifirmadest? “Tõenäoliselt panevad osad pillid kotti, osad lähevad Kanal 2 palgale, keegi läheb teeb midagi muud edasi, teeb väiksemalt edasi. Eks inimesed on leidlikud,” vastab Pihel. “Tugevaid produktsioonifirmasid meil väga ei ole. Üksiküritajad saavad ikka hakkama, lähevad teevad mõne dokumentaalfilmi näiteks. Suuremad tegijad - Raivo Suviste, Kaupo Karelson, Teet Margna, Tuuli Roosma - nad on muidugi väga sõltuvad kahe kanali otsustest. Kui telegrupid ikkagi väga jõuliselt hakkavad käsi väänama nendel tootjatel, läheb raskeks ka kanalitel endil, mitte ainult tootjatel,” hoiatab ta.

Kanalitel läheb Piheli sõnul raskeks seetõttu, kuna teletootmine ei ole niivõrd lihtne ala, mille saaks ära teha suvaliselt. “See ei ole selline asi, et võtame paar poissi tänavalt ja teevad ära. Seal (teletootmises - toim.) on aastatega välja kujunenud süsteemid ja kogemused, kuidas ikkagi efektiivselt toota, kuidas see süsteem töötab. Need inimesed (produtsendi - toim.) on õppinud kakskümmend aastat. See ei ole päris niisama know-how, et ükskõik kes, ükskõik mismoodi teeks väga hästi. See on tohutu kombinatsioon andekusest, kogemusest ja oskustest, ei ole asi ainult rahas, või selles, et “oi, me teame väga hästi ju, kuidas televisiooni toota.” Keerulised ajad! Kanalile ja tootjatele peab pöialt hoidma, mul on hea meel, et ma selles mängus hetkel ei osale,” naerab ta.

Suured muutused telemaastikul võivad Piheli sõnul ekraanilt viia ka rahva armastatud telenäod. Mis puutub aga Teet Margnasse ja Kristjan Jõekaldasse, kelle tulevik Kanal 2 ekraanil veel ebaselge on, siis nendele ennustab Pihel edukat tulevikku. 

“Kahe saatega, ma arvan, et nad jäävad Kanal 2 alles. Need kaks, eriti, mis puudutab Kristjanit, kindlasti tööta ei jää. Teet on rohkem firmaomanik, temal on kindlasti keerulisem. Nad on aastaid koos töötanud ja sellist duot, kus niivõrd efektselt kahe mehe tiim töötab, ma ei tea ühtegi teist näidet Eestis. Ma loodan, et neil läheb hästi, et konkurendi närv ütleb üles ja võtab nad tööle, või tellib saateid. Või isegi rahvusringhääling tunneb nende vastu huvi. Aga mõne nõrgema teletalendiga võib küll juhtuda see, et võib edaspidi õhtuid juhtida,” tõdeb ta.

Televisioonis on suurte muudatuste ajad

Teet Margna, kelle kahest saatest Kanal 2 ootamatult otsustas loobuda, ei olnud aldis toimuvat meediale kommenteerima. Kuid ta andis siiski intervjuu Kroonikale, milles tõdes, et otsused tema toodetud saadete lõpetamise kohta šokeerisid teda korralikult. Muuhulgas tulid lõpetamisotsused siis, kui saadete salvestused olid juba kokku lepitud ja ettevalmistused tehtud. Tulevikuplaanidest Margna rääkida ei osanud, kuna tema sõnul ei ole Kanal 2 teda kaasanud mitte ühtegi tulevikuplaanide arutelusse.

Teleprodutsent Raivo Suviste, kelle firma BEC on tootnud juba üle 20 aasta vaadatuimaid kodumaiseid saateid ja seriaale, nentis 2017. aastal Õhtulehele antud intervjuus, et televisioonis on praegu suurte muudatuste ajad. Löögi all on tema sõnul seriaalid, mida on kallis teha, näiteks “Kättemaksukontor” või “Siberi võmm”.

Viimase nimetatud sarja ümber pöörlesid eelmisel aastal suured küsimärgid. 2017. aastal Eesti filmi- ja teleauhindadel parimaks kodumaiseks teleseriaaliks pärjatud teleseriaal jäigi uute hooaegadeta, kuigi vaatajate huvi seriaali vastu oli ülisuur. “Siberi võmmi” stsenarist Gerda Kordemets tunnistas tänavu aprillis Õhtulehele antud intervjuus, et kanali omaniku vahetuse ja raharaskuste tõttu oli “Siberi võmmi” saatus tükk aega lahtine. “Loodan, et telemaailmas mõeldakse nii, et kes siis head lüpsilehma tapale viib. Arvestades ka EFTA auhinda, siis ehk meid ikka veel tahetakse,” lootis Kordemets toona, teadmata veel Kanal 2 otsust sari lõpetada.