"Kuuuurija" paljastas: Erkki Raasuke peab eestimaalasi madalalaubalisteks idaeurooplasteks (25)

„Minu ülesandeks oli suhelda Eesti ettevõtjate, suurkorporatsioonide omanikega ja aidata neil oma ettevõtteid edendada,” meenutab Veskimäe oma tööd pangas.

Swedpangas suurkliendi haldurina töötanud Veskimäe väljastas laene umbes miljardi krooni eest. „Mina ei töötanud tellerina jaepangas, vaid suurettevõtetega. Osalesin krediitikomitees, kus tehti otsuseid ettevõtete osas,” sõnas mees.

Majanduskriisi ajal suunati mees kõrgendatud laenuriskide divisjoni, mis tähendas, et mees hakkas tegelema maksevõimetute suurettevõtetega ehk nende samadega, kellele pank ise oli laenu andnud.

Kui 2007. aastal töötas panga halbade laenude osakonnas viis inimest, siis kolm aastat hiljem ligi 200.

„Pangad pidid otsustama, millised ettevõtted likvideerida ja likvideerimisest saadud raha Rootsi saata, et päästa Swedpanka, mitte eestlasi. See oli nende raha,” sõnab mees, lisades, et riik ei sekkunud ja nad olid põhimõtteliselt Rootsi pankade pantvangis.

Mehe sõnul töötas ta majanduskriisi ajal selle nimel, et Eesti ettevõttetest raha iga hinna eest tagasi rootslastele pumbata. „Kriisikomitees oli ettevõtetetest materjalide pakk ja siis otsustati. Ma arvan, et seal oli palju ettevõtteid, mis väärisid päästmist, aga tuli maha müüa, sest nii oli mõistlik. Seda ei ostustanud eestlased, seda juhtisid rootslased Rootsist,” sõnab mees. Lisaks kaasati protsessi välismaa pankureid. Mehe sõnul teenisid välismaa eksperdid baltikumi majanduskriisi pealt ligi viiskümmend miljonit eurot. Swedpanga sõnul ei ole see number täpne, kuid täpset summat ei olnud nad nõus avaldama.

„Lihtne uudis oli see, et 2007 aastal teenis Swedpanga grupi kasumist baltikumi haru kolmandiku. Siis te võite ette kujutada, milline laenuralli siin käis. Ja millised intressitulud Rootsi jooksid. Muidugi kui see õhku lendas, oli vaja seda kokku koristama hakata,” sõnab mees, lisades et kohalikud inimesed otsustusprotsessis osaleda ei saanud.

Lisaks tunnistab Veskimäe, et tema riputas internetti panga koosolekute video Luminori panga juhi Erkki Raasukese sõnavõttudest.

Erkki Raasuke on seriaali „Pank” tegelaskuju Toomas Pisukese prototüübiks. 90ndatel töötas mees hamburgerimüüjana, kuid tema peadpööritav karjäär sai alguse just Hansapangast. Ta juhtis lausa kogu korporatsiooni finantsosakonda Rootsis. Ta on olnud Maanteeameti direktor, Estonian Airi ja Eesti Energia nõukogu esimees ja ka LHV panga juht. President on pidanud teda Valgetähe teenetemärgi kavaleriks. Täna juhib ta Luminor panka ja on riigiettevõtete nõukogude nomineerimiskomitee esimees.

„Meie vabariigi juhtkonnas on inimene, kes nimetab tööd tegevaid inimesi terroristideks, eestimaalasi madalalaubalisteks idaeurooplasteks ja jussideks, kes keksivad ühelt jalalt teisele. Ausalt öeldes mulle tundub, et siin võiks kõrgendatud avalik huvi olla küll,” arvab Veskimäe, kes video internetti pani.

Kuigi panga töötajad soovisid ametiühingut, on Raasuke öelnud selgesõnaliselt, et tema juhtitud pangas seda olema ei saa. Videost selgub, et pärast Rootsis toimunud meeleavaldust, teatas tema, et nende inimeste vastu pole temal enam usaldust ning need on käitunud nagu terroristid. Raasukese juhitud pangas pole kohta ka kollektiivlepingutele. Veskimäe küsib aga, kelle juhtida on Eesti riik?

Eesti meremeeste sõltumatu ametiühingu esimees Jüri Lember koostas töötajate soovil kirja ja saatis selle emafirmasse Rootsi. Lemberi sõnul käib ettevõttes räige ametiühingu vastane tegevus. Enda sõnul sai ta kõne ka Raasukeselt, kes oli silmnähtavalt ärritunult. Ka Risto Raudkivi, Eesti finantssektori töötajate liidu organisaatori sõnul ei olnud kohtumine Raasukesega meeldiv.

Taaskord tuli Raasukesega kontakti saamiseks Katrin Lustil meest tänavale jahtima minna. Lusti küsimustele mees aga vastata ei soovinud ning ka oma väidevaid lauseid ta ei kommenteerinud. Raudkivi arvates on mees ennast lihtsalt rahale maha müünud ning Eesti inimesed ei ole talle olulised.

Loe täispikka vastulauselt saatele, Erkki Raasukese advokaadilt, Jaanus Modylt SIIT.