"Riigikogu täiendavalt istungilt, kus arutati rändelepet, ma puudusin. Olin sel ajal Eestist kaugel, sest istungi toimumine pandi paika alles mõni päev enne ning varem tehtud plaane polnud mul enam võimalik muuta," kirjutab Aru sotsiaalmeedias. "Kujul, nagu see oli Riigikogule esitatud, olin leppele vastu ja oleksin selle vastu hääletanud, eelkõige selle tekstis sisaldunud ideoloogiliste väärtushinnangute tõttu."
"Mina olin rändeleppe hääletuspäeva õhtul uussisserändajatest meestekambaga vastamisi Saksamaal, ühe väikelinna rongijaamas. Keeldusin viisakalt vastu võtmast kamba ühe liikme poolt pakutud šokolaadi. Minu keeldumine solvas silmnähtavalt kogu seltskonda, aga õnneks piirdusid nad vaid sõimuvalinguga, millest ma aru ei saanud," kirjeldab Aru
"Selle väikelinna elanikud saavutasid riigi- ja maakonnavalitsuses oma tahtmise ning pagulasi linna rohkem juurde küll ei paigutata, kuid isegi siia jõudnutega on kohalikel rohkem halbu kui häid kogemusi. Tööle nad minna ei taha, kuid paremat külmkappi ja televiisorit nõuavad. Kas mõni Eesti väikelinn suudaks eestlastest tunduvalt agressiivsema kultuuriga sisserändajad enda kultuuri lõimida või peaksid siis senised elanikud end hoopis koomale tõmbama? Me ei saa ju unustada, kuidas muutus nõukogude võimu all kogu Narva ja Alutaguse kant. Kes ütleb, et see kõik kaasaegsemal moel ei kordu? Venemaa kiitis ju rändeleppe, millele andsid nüüd oma poolthääle meie sotsid ja keskerakondlased, heaks kiitnud."
Kommentaarid