Raul Vaiksoo: tahtmine saada arhitektiks tekkis, kui kongi aknast kiriku varemeid vaatasin

„Tartu eeluurimisvanglas paistsid mu kongi aknast Jaani kiriku varemed. Neid vaadates mõtlesin, et kui mind kunagi välja lastakse, teen kõik selleks, et see saaks tulevikus taas üles ehitatud. Kui ma siis mõned aastad hiljem – siis juba sõjaväest – Eestisse tagasi tulin, läksingi õppima arhitektuuri,“ räägib Raul Vaiksoo, kuidas temast arhitekt sai. Aasta oli siis 1974 ja kongi oli ta sattunud tollal keelatud sinimustvalge lipu lehvitamise pärast.

„Ma pole küll kiriku ülesehitamist projekteerinud, aga selle nurgakivi sees olevas kapslis on minu gooti tähtedega kirjutatud bulla,“ on Raul Vaiksoo uhke. Nüüd on tema projekti alusel restaureeritud üle Eesti kirikuid ja mõisaid ning ehitatud eramuid ja büroohooneid. Kõige enam leiab tema loomingut siiski Tallinnast ja Rakverest – näiteks mitu Rakvere teatri maja ja Rakvere kino, Tallinnas näiteks Linnateatri Hobuveski saal. Vaiksoo on kujundanud ka  Eesti esindushooneid – näiteks riigikogu esindusruumid Toompeal komandandimajas ja Eesti esindus Euroopa Liidus Brüsselis. Kaugeima tema projekteeritud objekti leiab Armeeniast. Vaiksoo hooned on korduvalt kandideerinud kultuurkapitali arhitektuuripreemiale ning Eesti parima eramu ja puitehitise tiitlile.

Oled sündinud Haapsalus. Kui aga jätta kõrvale nostalgilised lapsepõlvemälestused, siis arhitektina üle Eesti vaadates: milline on meie kauneim linn?