Raamat

Vaimuhaigus ei vähendanud luuletaja Juhan Liivi kirjandusannet ja teda ärritas ümbritsevate inimeste haletsev suhtumine

Juhan Liiv haletsejatele: „Õnnetu Liiv – rumalus! Liiv pole kunagi õnnetu olnud, Liiv on õnnest hulluks läinud.“ 

Mari Niitra, 1. detsember 2018, 00:01
TUNNUSTUS TULI HILJA: Juhan Liiv aastal 1904, kui ajaleht Uus Aeg avaldas vahepeal aastateks avalikkuse eest kadunud poeedi „Kirjatööde kogu“. Suur osa Liivi loomingut ilmus alles pärast seda, kui ta 1913. aastal 49 aasta vanuses tiisikusse suri. Tema nime aitas au sisse tõsta Friedebert Tuglas.Foto: Tartu linnamuuseum
„Vahest oli hoopis nii, et elas üksainus ehtsalt tundlik ja tark luuletaja keskpärases, välismaiseid moode pimesi matkivas hulgas?“ Säärase mõtte viskab õhku professor Jüri Talvet oma monograafias Juhan Liivi luulest (2012). Ent kas me täna tunneksime oma ajastu Juhan Liivid ikka ära? Kas me oskaksime neid paremini mõista?

Täna, kui Juhan Liivi surmast on möödunud täpselt 105 aastat, võime küll rõõmustada, et oskame tema isikut ja loomingut mõtestada ehk avaramalt kui tema eluajal, kuid nüüdki pole tegelikult tema fenomeni kohta päris ammendavat teadmist. Liivi meelehaigus on laialt teada ning tugevalt tagant tõuganud müüti kannatavast geeniusest. Ent sellest ei piisa luuletaja lahtimõtestamiseks.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:

Samal teemal

24. november 2018, 00:01
Eesti kirjanduse tõlkijad: „Eesti keel on nii musikaalne, aga kõiki neid loodushääli on raske teise keelde panna!“
30. aprill 2018, 07:00
MÄLUMÄNG | Juhan Liivi looming
23. veebruar 2018, 00:01
PARIMAD LENDLAUSED: „Meil lobisemise eest palka ei maksta!“ – „Küllap vist!“
17. veebruar 2018, 00:01
KIRJANDUSTEADLASED SOOVITAVAD: milliseid raamatuid peaks iga eestlane elu jooksul lugema?

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee