Birgit Sarrap ja Ivo Linna mulluse jõulutuuri „Kingitus“ esimesel kontserdil Birgiti kodukandis Hageri kirikus.Foto: Tiina Kõrtsini
Jõulud
1. detsember 2018, 00:01

Birgit Sarrap: uute kaaslastega kontserte andes avastan iseendaski iga kord midagi uut

KAMBAKESI JÕULUTUURILE: kes Eesti muusikutest on jõuluajal esinenud kõige rohkemate koosseisudega?

„Jõulumuusika on väga positiivne, helge ja ilusa sõnumiga,“ ütleb lauljatar Birgit Sarrap, kes siirdub jõulutuurile juba üheksandat korda – ja taas uue kooslusega. „Tunnen, et jõulukontsertide andmine on saanud justkui osakeseks minust. Küllap mängib suurt rolli ka see, et juba lapsepõlves sai igal aastal kodukiriku jõulujumalateenistusel esinetud ja lauldud,“ arutleb Birgit.

Jõuluaeg on muusikutele üks aasta kiiremaid aegu ning tihedast pühadekontsertide kavast leiab sobiva pea igaüks. Õhtuleht viskas pilgu peale viimase 15 aasta jõulutuuridele ning vaatas, millised artistid on löönud kampa kõige rohkemate tuurikaaslastega.

Soololauljatest troonib nimekirjas Birgit Sarrap, kes räägib, et jõuluaeg on tema jaoks väga eriline. „Inimesed ümberringi on kuidagi hoolivamad, südamlikumad, siiramad. Kuna armastan jõuluaega ja -muusikat väga, siis tundub, et mul on olnud soov igal aastal jõuluajal kuulajatele midagi uut ja huvitavat pakkuda. Sellest on ka kerkinud ideed anda kontserte erinevate koosseisudega.“

Oma teisel, 2009. aasta jõulutuuril andis Birgit Sarrap (toona Õigemeel) kontserte koos Tanel Padari ja Tallinna poistekooriga. Foto: MARIANNE LOORENTS

Birgiti esimene dueti- ja tuuripartner oli Uku Suviste, kellega ta salvestas kümme aastat tagasi jõulualbumi. „Uku tegi kõik need ilusad seaded, millest mõningaid laulan siiani ja mida Eesti raadiokanalitest jõuluajal kuulen,“ meenutab lauljatar. „Ühel hetkel leidsin muusikas enda kõrvale Mihkel Mattiseni, kellega olen andnud kõige rohkem jõulukontserte.“ 2012. jõutuuriks sündis ka eurolugu „Et uus saaks alguse“, mida Birgit peab endale kirjutatutest kõige südamelähedasemaks.

Laulja sõnab, et erinevad inimesed, isikupärad ja hääletämbrid mõjutavad ka koostööd laval. „Mulle meeldib, et tänu erinevate kaaslastega koos laulmisele olen ka oma hääles ja esitustes avastanud erinevaid nüansse. Laulud, seaded ja esitused on iga lauljaga olnud isesugused, seega on iga aasta olnud ka erinevat moodi põnev.“

Birgit Sarrapi ja Jüri Pootsmanni jõulukontsert. Foto: Arno Saar

Kodumaiste artistide hulgast ei oska Birgit unistuste tuurikaaslast välja tuua. „Oluline on, et duetipartneriga oleks hea klapp ja sõbralik suhe. Selle tunneb tegelikult juba esimesel kohtumisel ära. Olen õnnelik, et minu kõrvale on alati sattunud inimesed, kellelt olen väga palju õppida saanud.“ Üks unistus tal jõulumuusikaga seoses siiski on. „Tahaksin kunagi laulda oma lemmikjõululaule suure sümfooniaorkestri saatel,“ reedab Birgit. Välismaistest lauljatest jagaks ta meelsasti lava Michael Bubléga. „Tema jõulualbumid ja -laulude seaded on lihtsalt imeilusad!“

Birgiti jõulutuurid:

2008 – „Ilus aeg“ Uku Suvistega.

2009 – „Jõulupuudutus“ Tallinna poistekoori ja Tanel Padariga, kaasa tegid ka staarisaate finalistid Ott Lepland, Marten Kuningas, Birgit Varjun, Getter Jaani ja Jaanus Saago.

2010 – „Jõulud südames“ Uku Suviste, Birgit Varjuni, Mihkel Mattiseni ja Violinaga.

2011 – Ott Leplandiga.

2012 – „Jõulud südames“ Mihkel Mattiseniga.

2014 – Mihkel Mattiseni ja Lasteekraani muusikastuudioga.

2015 – Jüri Pootsmanniga.

2017 – „Kingitus“ Ivo Linnaga.

2018 – „No tere talv!“ Swingersiga.

Ivo Linna: erinevad kooslused loovad erilise atmosfääri

„Igal jõulutuuril – nagu ka igal muul tuuril – loovad erinevad kooslused erilise atmosfääri,“ sõnab Ivo Linna. Tema staažikaim tuurikaaslane on pianist Antti Kammiste, kes on osalenud Linna kuuest jõulutuurist kolmel. „Antti on mu põhiline tööpartner. Oleme temaga ka eri solistidega esinenud ja see on osutunud väga meeldivaks koostööks. Meile asi sobib – nii lihtne see ongi,“ selgitab Ivo.

Ta räägib, et koostööpakkumistega pöördutakse enamasti tema poole. „Eri kontserdikorraldajad on helistanud ja küsinud, kas ma ei tahaks jõulutuuri teha. Ühtegi duetipartnerit Ivo kõige kõigemaks nimetada ei soovi. „Ma ei saa kedagi noortest kaunitest daamidest, kellega olen koos laulnud, esile tõsta – see oleks häbematus. Igaühega on erinev kogemus. Inimesed ja naljad ei ole ühesugused ning suhtumine on igaühel individuaalne, mistõttu ongi väga huvitav eri inimestega tuure teha.“

Birgit Sarrap ja Ivo Linna mulluse jõulutuuri „Kingitus“ esimesel kontserdil Birgiti kodukandis Hageri kirikus. Foto: Tiina Kõrtsini

Sel aastal võtavad Ivo ja Antti kontserdisarjaks „Käbid & Kännud“ kampa oma pojad Robert Linna ja Eric Kammiste. „See on väga eriline tuur, sest aeg on jõudnud nii kaugele, et meie poistest on saanud mitte ainult tõelised mehed, vaid mehed, kes mängivad ülihästi pilli ning kes on jõudnud oma tõekspidamistes küpsesse ikka. Väga kihvt, et Anttil paar aastat tagasi see idee tuli. Võttis aega, mis ta võttis, kuid nüüd saab see teoks,“ ootab Ivo kannatamatult eesseisvaid esinemisi.

Ivo Linna jõulutuurid:

2010 – „Valged jõulud“ Kait Tamra ja Antti Kammistega.

2011 – Maria Listraga.

2012 – Ott Leplandi ja Noorkuuga.

2015 – „Ma tahan olla öö su akna taga“ Nele-Liis Vaiksoo ja Antti Kammistega.

2017 – „Kingitus“ Birgit Sarrapiga.

2018 – „Käbid & Kännud“ koos Robert Linna ning Antti ja Eric Kammistega.

Jassi Zahharov: erinev tuurikaaslane on rusikareegel

Ooperilaulja Jassi Zahharov selgitab, et tuuride partnereid valib korraldusmeeskond, kes lähtub sellest, et igal aastal esinetakse eri artistiga. „See on rusikareegel ja minu meelest on see väga hea mõte. Kui on oma konkreetne soov, siis seda arvestatakse. Kui kindlat soovi ei ole, siis räägitakse mõlema poolega läbi, kas ollakse nõus teineteisega tuurile minema, millised on tehnilised ning kunstilised võimalused jne. Minul ei ole kunagi ühegi oma partneriga probleeme olnud, ei naiste- ega meesterahvastega,“ tõdeb Jassi rõõmsalt.

Jassi Zahharov ja Nele-Liis Vaiksoo on koos laulnud nii muusikalilaval kui ka jõulukontsertidel. Foto: Teet Malsroos

Baritoni sõnul on tüüpiline, et üks tuur võetakse ette suvel ning teine jõuludel, kusjuures jõulutuurid pannakse paika juba kevadel. „Praegu käib jutt juba suvest, rütm on selline.“ Jassi lisab, et eelistab viie-kuue kontserdiga sarja, mitte pikemat ringreisi.

„Kõik on head artistid, tunnen neid hästi. Mina ei eelista ühte teisele,“ ütleb Jassi seniste jõulutuurikaaslaste kohta. „Vahel on ette tulnud, et mõni kontsert tuleb üksinda anda, sest keegi jääb haigeks,“ mainib laulja, et talvisel haiguste hooajal peab arvestama ootamatustega.

Jassi Zahharovi jõulutuurid:

2012 – „Jõuluöö tähed“ Maria Listraga.

2014 – „Jõuluöö laps“ Nele-Liis Vaiksooga.

2015 – Annely Peeboga.

2016 – „Jõuluooper“ Oliver Kuusikuga.

2017 – „Jõulurõõm“ Novella Hansoni laululaste ja „Väikeste hiiglaste“ Oliver Kõvaskiga.

2018 – „Jõuluooper“ Marko Matverega.

Koit Toome: lavakeemia on sama tähtis kui laulud, mida esitatakse

Koit Toome sõnul on tuuripartnerite valik kõike muud kui juhuslik. „Alati mõeldakse, et kellega on huvitav ja kellega miski seob või kellega ollakse teatrilaval kokku puututud: kas meil on ühist repertuaari ja kas me võiks laval klappida. Ei ole nii, et klopsime midagi kokku ja see, kes saab, see tuleb. Kontserdil üles astumine ei ole kunagi olnud ainult muusika ja laulude äralaulmine. Teine pool on vaat et sama oluline – et inimese ja tüpaažina sobiks. Et oleks lavakeemiat,“ arvab Koit.

Esimesel jõulutuuril käis ta 2006. aastal Liisi Koiksoniga. Maarja-Liis Ilusa ja Maria Listraga on ta jõulukontserte andnud lausa kahel aastal ning ka Valter Soosaluga jagab Koit lava teist aastat. Koit selgitab, et möödunud aastal antud neljast kontserdist jäi lihtsalt väheseks. „Kuna need olid nii ägedad, meile endale meeldisid ja tundus, et ka publik jäi väga rahule, siis otsustasime minna kohtadesse, kuhu eelmisel aastal ei jõudnud.“ Koitu ja Valterit seob koostöö muusikalis „Ooperifantoom“.

Koit Toome ja Valter Soosalu tuuritavad koos juba teist aastalõppu järjest. Foto: Stina Kase

„Mul on olnud väga erinevaid lavapartnereid. Minu jaoks on väga oluline olnud see, et pean selle inimesega ka muidu hästi sobima. Et ei ole kaks võõrast inimest, kes ajavad laval oma asja,“ naerab Koit.

Jõuluesinemiste plaanimine algab juba aasta varem. Iga-aastane dilemma on muusiku väitel see, kas teha ka väikseid esinemisi, et jõuda Eestimaa väiksematesse linnadesse, või piirduda vaid paari suurema kontserdiga, kus on suurem koosseis ja publik. „Kui koosseis aetakse väga suureks, siis ei taheta väikestesse kohtadesse väga minna. Samas on kurb, kui oled kihvti kava välja mõelnud, kõvasti proove teinud ja siis piirdutakse ainult paari suure kontserdiga. Ikka on tore, kui saab rohkem esineda,“ arutleb Koit.

Jõulutunne võrdubki tema jaoks suuresti jõululaulude laulmisega. „Sisuliselt käin detsembris kodus ainult magamas. Nii palju, kui ma autoaknast näen ja teistele kontsertide andmisega rõõmu teen, saan osa ka jõulutundest,“ tõdeb Koit. Kiire tempo mõjutab ka ühiseid tuuriplaane. Koit mainib, et mõtteid, mida ja kellega võiks koos teha, on palju, ent mõned plaanid on jäänud rahaliste võimaluste või ajanappuse taha. „On inimesi, kellega oleme üritanud kolm aastat kokku saada, aga see ei ole õnnestunud. Kas on ees mõni teatrietendus või muu projekt.“

Koit 2014. aastal koos Maarja-Liis Ilusa ja Jorma Puusaagiga kontserdil „Jõulupuudutus“. Foto: Arno Saar

Kõige klassikalisemate jõululaulude kõrvale otsib Koit huvitavaid lugusid, mis ei ole nii tuntud. „Mõned traditsioonilised jõululood on minu jaoks väga ära leierdatud. Selle võrra läheb repertuaari valik iga aastaga raskemaks.“ Osale välismaistele lugudele on Koit lasknud kirjutada eestikeelse teksti. „Loomulikult on mõned klassikalised jõululood, mida lihtsalt peab laulma,“ märgib Koit. Ta ei arva, et jõulukontsertidel peaks artist oma loomingut esitama. „Kui inimesed ikka tahavad jõulumeeleolu, siis teeme kava sellele vastava.“

Koit Toome jõulutuurid:

2006 – Liisi Koiksoniga.

2009 – „Jõulutähed“ Maarja-Liis Ilusaga.

2011 – „Jõuluvalgus“ Getter Jaani ja Karl Madisega.

2012 – „Jõuluootus“ Liis Lemsalu ja WAF-kooriga.

2013 – „Jõulumüsteerium“ Luisa Värgi, Rosanna Lintsi, Alen Veziko ja C-JAMiga.

2014 – „Jõulupuudutus“ Maarja-Liis Ilusa ja Jorma Puusaagiga.

2015 – „Jõulugala“ Maria Listraga.

2016 – „Jõulugala“ Maria Listraga.

2017 – Valter Soosaluga.

2018 – „O’ Holy Night/Püha öö“ Valter Soosaluga.

Ansambel Noorkuu: elu peab olema huvitav!

Bändidest võidutseb jõulutuuritajate seas pika puuga vokaalansambel Noorkuu, kes on alates 2002. aastast võtnud ette kümme jõulukontserdisarja, iga kord pisut erineva koosseisuga. „Elu peab olema huvitav ning loomulikult oleme tahtnud teha jõulukontserte väga paljude artistidega, kes meile endile meeldivad ning kelle muusikast ja talendist me lugu peame,“ ütleb Noorkuu liige Martti Meumers.

„Meile endile tähendavad jõulud väga, väga palju, nagu ka enamikule Eesti rahvast. Loomulikult on jõulukontserdid üks osa pühadest ja Noorkuu muusika tundub sellesse aega väga kenasti sobivat,“ lausub Martti. „Nagu näha, siis ei ole me kõigil aastatel jõulutuure teinud ehk see on ikka seotud bändi ja võimalike kaasartistide sobivusega. Igal aastal ei pea ilmtingimata jõulutuuri olema, aga meile pigem sobib see ja oleme alati olnud avatud erinevatele mõtetele.“

Ott Lepland, Ivo Linna ja Noorkuu. Foto: Arno Saar

Martti kinnitab, et Noorkuu ei ole kunagi võtnud ette koostööd, mis poleks neile või teisele poolele kütkestav. Ott Leplandiga läheb ansambel aga tuurile juba kolmandat korda. See, et mõned kaasesinejate nimed korduvad, on Martti sõnul märk sellest, et Eesti on väike ning lõpmatult pole ka artiste, kellega ansambel hästi sobib ja kellega plaanid kokku langevad. „Ott on kindlasti Noorkuu üks lemmikuid ja peame temast väga lugu,“ lisab Martti.

Koostöö erinevate tuurikaaslastega erineb üsna palju ja Martti meelest on see ka normaalne. „Ega me ju ei kujutaks ette, et Tõnis Mägi laulaks „Aisakella“, kuigi jõulukontserdi publikule see ilmselt meeldiks,“ muigab ta. „Repertuaar on kahtlemata oluline, jõulukontserdid ei tähenda alati seda, et lauldakse ainult jõululaule.“

Mõeldes unistuste tuurikaaslastele, möönab Martti: „Eestist ei oska sellist unistuste partnerit öelda, kellega ei oleks veel lava jaganud. Küll aga saab öelda, et uusi noori artiste tekib järjest juurde ning loodetavasti õnnestub meil veel nii mõnegagi neist inimesi jõuluajal koos rõõmustada. Kui aga seinal oleks plakat „Michael Bublé & Noorkuu Christmas Concerts“, siis oleks see ju uhke küll, ehkki me ei ole selle sooviga ilmselt väga originaalsed.“

Noorkuu jõulutuurid:

2002 – „Maailma kauneimad jõululaulud“ Liisi Koiksoniga.

2003 – „Jõulud a capella's“ Tõnis Mäega.

2004 – Siiri Sisaskiga.

2006 – Uno Loobiga.

2010 – Annely Peeboga.

2011 – Rosanna Lintsiga.

2012 – Ivo Linna ja Ott Leplandiga.

2016  – Ott Leplandga.

2017 – Laura Põldverega.

2018 – Maarja-Liis Ilusa ja Ott Leplandiga.

Kontserdikorraldaja Indrek Sarrap: kasum on jõulude ajal suvetuurist väiksem, kuid jõuluaeg on riskivabam

Muusikaärimees Indrek Sarrap on viimastel aastatel korraldanud 12 jõulukontsertide sarja, kokku umbes 100 kontserti, milles on kaasa löönud suurem osa Eesti artiste. Sarrapi firma Enjoy Music korraldab jõuluuture aastast 2010. „Ma ütleks, et selle ajaga võrreldes on trend pigem tõusev. Kui algusaegadel oli ehk maksimaalselt kaks-kolm jõulukontsertide sarja, siis praegu on neid minimaalselt kümme. Publikut jagub teatud määral pea kõigile,“ sõnab Indrek.

Ta tunnistab, et ei armasta sõna „jõulutuur“, sest talle tundub, et see on omandanud halva maigu. „Ma ei mõista seda, sest publiku huvi jõuluajal kontsertidel käia on selgelt välja joonistunud. Ju on inimestel jõulude virvarris ostlemise ja muu jõulupaanika keskel soov end korraks välja lülitada ja kogeda midagi helget, tõelist ja toredat.“

Indrek nendib, et mõnele võib see tunduda veider, kuid inimestele tõesti meeldivad jõululaulud. „Loeme küll pidevalt meediast, et paljudel on jälle süda jõulumuusikast paha, kuid see pole tõsi. Inimesed armastavad klassikalisi jõululaule ja on pettunud, kui neist ühtegi kontserdil ei kõla. Ei saa salata, et ka paljude artistide jaoks on tuntud jõululaulude laulmine kummaline, kuid õnneks on hakatud aru saama, et inimesed soovivad neid siiski kuulda.“

Indrek Sarrap. Foto: Stanislav Moškov

Sarrap ütleb, et sisuliselt võib kontserdid jagada suvetuurideks, jõulukontsertideks ja nende vahele jäävaks piskuks. „Suvel on korraldajana ilmarisk, seega ei saa neid kaht tegelikult võrrelda. Sellised suvetuurid, nagu toimusid 90ndatel, hakkavad praeguseks vaikselt hääbuma. Enam ei saa lihtsalt kolme bändi tuurile saata, vaid vaja on elamust. See võib kõlada klišeena, aga nii on,“ räägib ta.

Rahva kohaletulek sõltub nii korraldaja oskustest kui ka esinejate kompotist. „Sa võid viimasel ajal väga populaarse 90ndate stiilis ürituse korraldada nii, et esinejad on samad, aga ühel käib 1000 inimest ja teisel 15 000. Küsimus on ajas, kohas, tundes, promomisvõimekuses, selles, mida sa sinna juurde pakud ja kuidas selle inimesele huvitavaks teed.“

Jõuluajal on kasumiootus suvetuuriga võrreldes kordades väiksem. Samas on ka risk väiksem. „Lisaks oma oskustele ja teadmistele mängid sa suvel ilmale panustades sisuliselt kasiinos. Sul võib olla kui tahes hea artist, ent kui paduvihma kallab, siis inimest naljalt kodust välja ei saa. Kontserdikorraldus on üks suurema riskiprotsendiga ärisid üldse.“

Innukaimad jõulutuuril käijaid

10 koosseisu: Noorkuu

9 koosseisu: Birgit Sarrap

8 koosseisu:

Dave Benton (ETV tütarlastekooriga, Viimsi gospelkooriga, segakooriga Sõpruskond, Annely Peeboga, Meero Muusiku ja Ursel Oja laululastega, Tõnis Mäega, tütar Sissi Nylia Benitaga),

Maarja-Liis Ilus (Rein Rannapiga, Rain Simmuliga, Koit Toome ja Jorma Puusaagiga, Marko Matverega, Karl-Erik Taukariga, Ott Leplandi ja Noorkuuga, Tallinna poistekooriga),

Annely Peebo (Marko Matverega, Noorkuuga, Mart Sanderi ja Bel-Etage’i svingorkestriga, Dave Bentoniga, Jassi Zahharoviga, C-Jami ja Urmas Lattikaga, Tanel Padariga, Karavaniga),

Koit Toome

6 koosseisu:

Ott Lepland (Lenna ja Tallinna poistekooriga, Birgit Sarrapiga, Ivo Linnaga, Noorkuuga, Gertu Pabboga, Inesega),

Ivo Linna,

Jassi Zahharov,

Nele-Liis Vaiksoo (Rolf Roosaluga, Maria Listraga, Jassi Zahharoviga, Ivo Linna ja Antti Kammistega, Tanja Mihhailova-Saare ja Marta Laanega, Tanel Padariga)