on pigem orjastamise mitte vabaduse sümbol. Kallid Eesti rahvale oluliste asjade otsustajad püüdkem selle poole, et iga kingsepp jääks oma liistude juurde. Muidu tuleb alatasa kasutada üht Venemaal populaarset ütlust - tahtsime kõige paremat, aga kukkus välja nagu alati.
Midagi pole parata - tuleb korraldada uus sambakonkurss ja siis ehitada selline,mis peab
vastu meie kipakale ilmale ja on ka ühiskonnale väärt objekt positiiveteks emotsiooni-
deks ja vabadussõja mälestamiseks.Uus konkurss,kordan - uus konkurss - seda peaks
rahvas kooris kordama.Plasti-ja vitriiniklaasihunnikust saaks aga suure kasvuhoone .
Maksumusest - kuipalju maksab eestlaste piinlikusetunne,vaadates aina remondisolevat jama?
Tegelikult on tore kui sammast aegajalt remonditakse, sest siis on ju kellelgi tööd. Vastasel juhul oleksid remondimehed olnud töötud, mis aga ei ole hea ei neile ega nende peredele.
täiesti arulagedad tegelased ,kes sellise samba lubasid pustitada,kohe algselt oli selge ,et täielik jama,avaldati arvamust ,et see ei ole sammas ja see kölbaks rohkem surmuaiale langenute mälestuseks,aga kes kuulas.Päris huvitav oleks teada kui kalliks see sammas koos igaaastase remondiga on läinud.Oleks sammas graniidist vöi pronksist oleks ilma remondita kestnud,samas ka palju uhkem ja ilusam.
varem oli nii, et ei tohtinud panna ühte kommentaari sõna "sammas" ja "jaak". Samas oli mainitud eesnimega reljeefne ministrihärra see, kelle ajal see asi püsti upitati. Ja kunagine peaminister veel hõikas, et "käed eemale meie sambast". Selle asemel võinuks rääkida, kes ja kuidas Estonia põhja lasi ning püstitada selles õnnetuses hukkunutele korraliku mälestusmärgi. Kuni seda ei ole ei hakka ka see klaasehitis tööle. Elu on seda näidanud.
piinlik on alati, kui selle nn samba juures riiklikult tähtsaid sündmusi tähistatakse. Eriti häbi on nüüd, kui seda käkerdist jälle remonditakse. Kas riigi eelarvesse on planeeritud eraldi rida samba remondi kulude kohta?! Mida aeg edasi, seda suuremaid kulusid need hooldustööd nõuavad.
Lugupeeter ajakirjanikust debiilik....mis krdi riigites see keelatud on?!?!...47 riiki avatud:)....partneriteks MOTO GP ja F1.......Õpi ära ja loo ise 1aasta jooksul 120 uut suurt ettevõtet nagu tegi MyWorldi looja see aasta.....kui sa midagi ei tea pole mõtet kirjutada fafa....RatsaRikkaks.ee .... Kohtusse sellise laimu eest!
esimene kavand, mille see mannetu žürii valis, oli kehv plagiaat levinud hauasambast,materjaliks kivi, taustale taheti veeseinagi. Autorid monumentalistikast kaugel, enamus tehnikumiharidusega, ei jaganud ei kunstist ega materjalidest tuhkagi!Kirikuisa žüriis.Klaas tuli alles hiljem, seda spetsialistide hoiatustele vaatamata, ainult tšehhid nõustusid sellega eksperimenteerima, teised mitte.Raha said need pealesurujad hulgaliselt. Tulemus on kole ja ülipiinlik, kehv kasiinoreklaam. Vabadussõjaga pole sel midagi asja, algsel kavandil oli risti sisse planeeritud riigi kontuur - nagu euromündil...
imestasin toona, et samba rajamise konkursil eelistati poisiohtu nn kunstnike ideed, et vabadus on habras ja seetõttu ehitati see klaasist. Kui niisugune mõte on sambasse kodeeritud, siis polegi vabadust kauaks. Sammas tuleb maha võtta ja ehitada see kivist, mis kestab aastasadu. Siis kestab ka vabadus.
See ei olegi mingi sammas,vaid hoopis teeviit - taevasse.Nagu umbes Rail-Baltic,mis
viib otse Euroopasse.Parim ja ilusaim ausammas maailmas Vabadusele on Riias,seda
ei kiskunud maha isegi diktaatorid Joss & Aadu.
Kohe alguses oli näha et see sammas on jama.Miks praagi tootjad ei kanna vastutust.Etem oleks see peletis ümber lükata ja eesti inimestel lasta teha uus eestis leiduvast.kas või põllukivist.
Meie tähtsaima, meie VABADUST sümboliseeriva ning aastasadu püsima pidava uhke monumendi asemel rajati kalli raha eest hoopiski mingi habras ja elektrifitseeritud klaasist atraktsioon. Mis oma pidevate remontidega on neelanud juba praeguseks vististi rohkem remondiraha, kui ta esialgne maksumus üldse oligi.
ENSV ajal andis meie satiiriajakiri Pikker välja oma pila-auhinda. Nimetusega TUNTUD EESTI ISEMÕTLEJA JAAN TATIKA NIMELINE SUUR PAPIST KULDAURAHA. Kahju, et seda Pikkerit enam ei ole. Seega ei saa ka seda väärikat auhinda enam kellelegi välja anda.
1932. aastal osati teha vahet kunstiteose ning algajate katsetuste vahel. Arhitekt Johan Ostrati sõnad tehnikumi diplomandi Karl Lüüsi kavandi kohta kõlavad üliaktuaalselt: „Ja kui siis monumendil ka kunstiline väärtus puudub ning tema käesoleva juhu kohast arhitektoonilist ideed ei väljenda, mis näiteks kas vägevust ehk monumentaalsust kujutada võiks, siis oleme küll monumendi püstitanud, kuid mitte sedavõrd Vabadussõja mälestuseks, kui eneste vaimlisele pankrotile ja ebakultuursusele.”
lätlased ei teinud ka omale kasiinoreklaami nagu siin, hea veel, et jäeti ära taustale planeeritud veesein... Jätkuvalt ajakohane lugemine siin, vt.artikli viimane lõik, mis omakorda on tsitaat (ei mahu siia kopitult): http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/edgar-johan-kuusiku-vabaduss-ja-monumendid/
üks häda ja viletsus on sellega, mida too suurekasvuline tegelane puudutab! Tema ise muidugi ei kannata kunagi - temal korralik nuts käes ja rohkem ei huvita. Nüüd kulus hulk raha selleks, et kaotada vana hea rauakooli nimest ülikool ja muuta see mitme erineva välismaise firma nimega roosaks asjanduseks. Samas ei jagu neil juba jupp aega raha, et hoida kolledžiks oleva allasutuse Mereakadeemia tornis tervet riigilippu - korduvalt ja ikka mitme nädala jagu jutti toimub seal lipurüvetamine, ka viimastel nädalatel.
KOMMENTAARID (33)