Suri Kalevi kommipaberite kujundaja Vaike Pääsuke

Tänu Pääsukese kujundustele tunduvad nii maitsvad paljud Kalevi kommid ja šokolaadid ning just tema pakendeid ja pabereid meenutatavad nõukogude aja lapsed tänagi suure heldimusega. Enamik kunstniku loomingust mõjub praegugi värske ja julgena, teostes tuleb välja nii kompositsiooni valdamine kui ka oskus püüda kundede pilku.

Vaike Pääsuke (Kannistu) sündis 20. juunil 1941 Antsla kandis Haabsaare külas. Esmase hariduse omandas ta Malla 7-klassilises koolis ja Kunda keskkoolis. Peale põgusat õppimist 1961–1962 Tallinna Pedagoogilises Instituudis joonistamise ja käsitöö erialal tudeeris ta 1962–1969 Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis graafikat. Temaga koos lõpetasid võimsad vabagraafikud Silvi Liiva, Marju Mutsu ja Kaisa Puustak.

Loominguline eneseväljendus on olnud tähtis vaat et kõigile Vaike lähikondsetele. Vaike abikaasaks sai maalikunstnik Tiit Pääsuke, mõlemad lapsed – Toomas ja Liisi – on tegelenud raamatute illustreerimisega. Tema vend Jaan Kannistu juhtis Pärnu KEKis ehitusi, õde on Maaehitusprojekti arhitekt Maarja Nummert.

1969. aastal asus ta tööle üleliidulise kaubanduspalati ENSV osakonnas graafikuna, sealt liikus ta 1973. aastal edasi kunstitoodete kombinaati. Sama aasta lõpul sai temast Eesti NSV toiduainete tööstuse ministeeriumi konstrueerimise ja tehnoloogia büroos vanemkunstnik. Seal töötas ta tänapäevases mõistes graafilise disainerina 1983. aastani, misjärel sai Pääsukesest sarnaselt paljudele kolleegidele vabakunstnik. Kunstnike liitu kuulus Pääsuke 1979. aastast, olles kuulunud ka organisatsiooni juhatusse.

1975. aasta Eesti NSV 35. aastapäeval toimunud XVIII üldlaulupeo eel maalis ta koos kursusekaaslase Kaisa Puustakuga linnapilti ergastanud popstiilis pannoosid. Samal ajal lõi ta näiteks veel Tallinna parfümeeria- ja toidurasvade kombinaadile lasteseepide pakendite armastatud kujunduse, kus pardikesed ja kilpkonnad vees sulistasid.

Täielikuks kultuslahenduseks osutus 1978. aasta Kalevi tunnuskommi pakend. Siiani kasutusel oleval paberi sügavsinises raamistikus hõbedases keskmes sõidab unistuslikult ning dramaatiliselt punase purjega viikingilaev. Veelgi poeetilisem oli tema kamašokolaadi beež paber (1978), mida ehtivast sõõrist sai piiluda õhetava taevaga tuulik vaadet. Vaike Pääsuke oskas pakendite ja etikettide kaudu luua meeleolukaid identiteete, vallates meisterlikult erinevaid stiile, tehes näiteks lastele lustlikke kukepildiga „Koolivahvleid“ (1974)  ja täiskasvanutele malbelt erootilisi diabeetikutele ja dieedipidajatele mõeldud kompvekke „Kameelia“ (1976). 1980. aasta olümpiamängude puhul kujundas ta aga näiteks Kalevi poolmõru šokolaadi „Pöial-Liisi“ ümbrispaberite sarja, kus erinevate piirkondade rahvarõivaisse riietatud pupelikud tüdrukud mängivad purjeregatimaskoti Vigriga. Samuti tegi ta  selleks tähtsündmuseks artistlikult meeleolukaid kommikarpe, kus seilasid purjekad. „Kunstnik on nende tööde puhul suutnud õnnelikult seista moodsa ja isikupärase piiril,“ on kiitnud olümpiateemalisi lahendusi kaasaegne Ants Säde.

Oma teoseid oli Pääsukesel võimalik tutvustada ka laiemale publikule mitmesugustel näitustel Baltikumis ja ka kaugemal. Tema etiketid osalesid tihti erialastel mõõduvõtmistel. Näiteks saavutas disainer 1977. aastal Kalevi „Assortii“ kompvekkidega olümpiateemalise pakendite konkursil esimese koha ja 1979. aastal „Annekese“ šokolaadipaberitega konkursil teise koha.

Lisaks kujundas Pääsuke 1970–1980. aastatel arvukalt raamatuid. 1983. aastal ilmus Liivia Kivilo arvukate kordustrükkideni jõudnud õpik „Õmblemine“, mille kaant ehtis üleni vaimuka mustrina lõikeleht. Erilise tundlikkuse poolest võiks esile tõsta ehk Endel Nirgi „Mosaiikvõlvi“ (1978) ja „Avardumist“ (1985), „Taani novell“ (1978), Thomas Manni „Novelle“ (1987) ning arvukaid luulekogusid. Pääsuke suutis alati targalt edasi anda mitte niivõrd hetkemoodi, vaid teoste sisu ja ajastut, aidates oma kujundustega leida õiget meeleolu.

Ka edaspidi tasub Kalevi kommidega maiustades meenutada meistrit, kes need kommid nii magnetiliseks aitas teha.

Ärasaatmine toimub teisipäeval, 4. detsembril kell 12.30 Pärnamäe krematooriumis.