SADA AASTAT SÕNARAAMATUID: Esimene õigekeelsussõnaraamat anti välja 1918. aastal. Pildil hoiab seda käes ÕSi toimetaja Maire Raadik.Foto: Vallo Kruuser
Inimesed
29. november 2018, 00:03

Miks on värskeimasse õigekeelsussõnaraamatusse jõudnud näiteks „majandusmigrant“, „viipemakse“ ja „lõhki laenama“, kuid "superministeerium" ja "katusekino" mitte? 

ÕSi toimetaja: „Palju uusi sõnu tuleb eesti keelde praegu islamist ja rahvarändest.“ (19)

„Praegu on aktuaalsed kokkupuuted islamimaailmaga, mis tähendab, et sealt tuleb palju uusi sõnu,“ seletab eesti õigekeelsussõnaraamatu ehk ÕSi toimetaja Maire Raadik, millisest valdkonnast praegu eesti keelde kõige enam uusi sõnu jõuab. „Näiteks „islamiseeruma“, „islamistuma“, „falafel“ või „burkiinid“.“ 

„Praegu on aktuaalsed kokkupuuted islamimaailmaga, mis tähendab, et sealt tuleb palju uusi sõnu,“ seletab eesti õigekeelsussõnaraamatu ehk ÕSi toimetaja Maire Raadik, millisest valdkonnast praegu eesti keelde kõige enam uusi sõnu jõuab. „Näiteks „islamiseeruma“, „islamistuma“, „falafel“ või „burkiinid“.“ 

Eesti Keele Instituut andis värske õigekeelsussõnaraamatu välja nädala eest. Tark raamat läks mitmekümne lehekülje võrra paksemaks ning sinna lisandus koguni 2600 uut sõna. 

Sõnaraamatu toimetaja Maire Raadiku sõnul on alati olemas kindlad valdkonnad, kust tuleb parasjagu enim uusi sõnu. Ka ränne on praegu see valdkond, kust neid palju tuleb. „“Rändekava“, „rändekriis“, „rändesurve“,“ loetleb Raadik. „„Ränderaamistik“ mitte. Ega tea, kas jõuabki, sest nagu räägitakse, on kahtlus, kas see sõna on üldse õigesti tõlgitud.“ 

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99