„Rong võetakse ära, aga rahva käest pole mitte ühtegi korda küsitud, kuidas me tööle, kooli ja arstile saame. See on kõige nutusem selle juures.“ (184)

Lelle-Pärnu raudteeniidi äärsed elanikud on püha viha täis: kuidas saab riik rahva tagumiku alt ära tõmmata pea sadakond aastat kindlalt toiminud rongiliikluse. „See on paikkonna sotsiaalne kriis! Kuidas saavad lapsed kooli ja  vanurid arstile?“ ägavad kohalikud murekoorma all.